Helenius jahib Eesti piimakvoote

Trigon Capital alustas Eesti suurima kvoodiga piimatootja ülesostmist.

Väätsa Agro üks suuraktsionär Tiit Tanner müüs enda osaluse Joakim Heleniuse juhitava investeerimispanga Trigon Capital tütarettevõttele. Kui Heleniusel õnnestub Väätsa Agro üle võtta, siis saab Trigon Capitalist suurim piimatootja Eestis.

“Me oleme teatanud, et sobivate tingimuste juures tahame seda farmi osta, kuid me ei ole öelnud, et me seda ostmas oleme,” kommenteerib Helenius Väätsa Agro ostmist. “Loomulikult on meil olnud läbirääkimised omanikega. Samuti on meil läbirääkimised paari teise Eesti farmiga nende ülevõtmise teemal,” sõnab ta.

Samas ei saa Helenius nimetada nende teiste farmide nimesid, sest see ärritaks liiga palju farmide vähemusaktsionäre ja seal töötavaid inimesi.

Jõuliselt Eesti piimatootmisturu liidriks pürgiv Trigon Capital ostis tütarettevõtte Davingale OÜ kaudu 8,7% osaluse piimatootmisettevõttes OÜ Väätsa Agro. Trigon Capitali tütarfirmade Trigon Baltic Far­ming ja Davingale OÜ juhataja Ülo Adamson tunnistab, et sel aastal Advokaadibüroo Luiga, Mugu ja Borenius asutatud riiulifirma Davingale võeti Trigoni Capitali poolt kasutusele tulevasi investeeringuid silmas pidades. Adamson lisab, et neid huvitab Väätsa Agro ainult juhul, kui nad on kindlad, et neil õnnestub saavutada enamusosalus.

Kuna Davingale ostis esimese osakutepaki, siis võibki toimunud tehingus näha ülesostmisprotsessi algust. Kui üles­ostmine õnnestub, tõuseb Trigon Eesti suurimaks piimatootjaks.

Heleniuse sõnul oli Trigoni eesmärk jõuda selle aasta lõpuks 20 000pealise piimakarjani. “Kas me jõuame sinna aasta lõpuks, nagu lubatud, on kahtlane,” nentis ta ja lisas, et Eestist see 20 000 kokku ei tule. “Ma lootsin, et Eestis läheb meil paremini, kuid mis juhtus, oli see, et siinsed farmerid sattusid seoses Euroopa Liiduga liitumisega pisut hoogu ning ootused on liiga kaugele rutanud. Me ei ole valmis maksma rohkem, kui miski väärt on,” märkis ta.

Heleniuse sõnul tegutseb Trigon aga hoopis mastaapsemalt. “Me oleme juba sihikule võtnud esimesed farmid Ukrainas ja Venemaal, samuti vaatame mitme teise Ukraina farmi suunas,” avas ta Trigoni plaane ja lisas, et momendil pannakse kokku meeskonda, kes võiks leida uusi farme Kesk- ja Ida-Euroopas.

“Meil on väga laiahaardelised plaanid, kavas on paigutada päris palju raha Ida-Euroopa farmidesse,” sõnas Helenius.

“Kui me ei saa Eesti omanikelt seda, mida me tahame, realistliku hinnaga, siis tuleb vaadata teistesse riikidesse, kus küsitakse ettevõtete eest võrreldes Eestiga väiksemat hinda,” lausus ta. “Aga praeguste läbirääkimiste järgi arvan, et me oleme ka Eestis paari farmi ülevõtmisel edukad. Kas see hõlmab ka Väätsat, seda näitab aeg,” lisas Helenius ja märkis, et Väätsa Agro puhul on lisainvesteeringud keskkonnanormidega kooskõlastamiseks väga olulised.

Olenevalt riigist on Heleniuse sõnul Ida-Euroopa farmid ikka veel tasemel, kust neid on võimalik mõistliku hinnaga osta.

“Me oleme juba Eestis ostetud farmid teinud kõige vähem tootlikumatest kõige enam tootlikumateks farmideks Eestis. Seda oleme me teinud agressiivselt tehnoloogiasse investeerides ja inimestele konkurentsivõimelist palka makstes,” lisas ta.

Helenius peab põllumajandust teiste äridega võrreldes vähem riskantseks, samas on ka kasumlikkus põllumajanduses väiksem. Heleniuse sõnul on suurfarmid näiteks 8000 lehmaga tunduvalt efektiivsemad kui väikefarmid 1000–2000 lehmaga. “Masinad on samad, kuid neid saab hoopis kasulikumalt ja intensiivsemalt kasutada. Sama on põldudega — suurte maa-alade puhul on võimalik seadmeid efektiivsemalt kasutada ja nende väärtust saab paremini kasutada,” selgitas ta.

Helenius leidis, et EL on turu paigast nihutanud ning soodustab ebaefektiivsust. “Riikides, kus ei ole nii palju põllumajandussubsiidiume, nagu USA, Argnetina või Austraalia, ongi püsima jäänud suurfarmid,” sõnas ta. Samas peab ta ebatõenäoliseks, et ELi põllumajanduspoliitika jääkski selliseks igavesti. “Kui hakatakse reformima, on eelis suurfarmi­del,” lisas ta.

Piimatootmiskvoot

ELi ühtse põllu-majanduspoliitika meede, rakendamise eesmärgiks on piirata piima ületootmist. Liikmesriigid jaotavad endale eraldatud kvoodi põllumajandustootjatele individuaalseteks kvootideks.

Eesti aastane piimakvoot on ca 624 000 tonni.

Väätsa Agro huvitab piimaturule tulijaid eelkõige ettevõtte piimatootmise kvoodi tõttu. Väätsa Agro selle aastane piimatootmiskvoot on Eesti suurim — 14 600 tonni.

Piimatootjate sõnul saabki piimaturule tõsiselt tulla ainult ettevõtete ülesostmise kaudu, sest vastasel korral pole võimalik saada piisavalt kvooti. “Kvoodid on aastateks paigas, lisakvoot on väike,” kommenteeris Estonia farmi juhatuse liige Andrus Lund.