Hiigelsummad, mille üle arvestust ei peeta

Tuhanded Eesti ettevõtted saavad aastas vähese tähtsusega euroabi, mille üle aga keegi tervikuna arvestust ei pea.

Vähese tähtsusega abi, mis definitsiooni kohaselt oma väikse mahu tõttu konkurentsi ei moonuta ning mida seetõttu riigiabiks ei peeta, osutub siiski üsnagi kopsakaks — kuni miljon krooni aastas ühele ettevõttele. Seda abi ei tohi saada kolme aasta jooksul üle 3 miljoni krooni. Kas see ka tegelikult nii on, seda ei tea, sest ühtset registrit veel pole. “Vähese tähtsusega abi? Kas seda nimetataksegi niimoodi või on see mingile vähem tähtsale valdkonnale mõeldud abi?” ei saanud rahandusministeeriumi andmetel mullu vähese tähtsusega abi saanud elektroonikafirma Tarkon juht ja üks omanikest Villu Ehrlich küsimusest esimese hooga aru.

Ettevõtjad hoobilt meenutada ei suuda

Selgitan, et see on nagu riigiabi, aga lihtsalt nimetus on selline — vähetähtis — ning jagavad seda KredEx, EAS, PRIA, Tööturuamet… “Aa, vot-vot, siis see võibki olla see personali koolituseks mõeldud abi.See oli meile küll väga tähtis,” meenus Ehrlichile, kelle sõnul tähendab see koolitamine, et kui võetakse tööturult näiteks töötu, keda ei saa puudulike oskuste tõttu tehases veel rakendada, siis talle antakse algteadmised.

“Pigem on see praktikatoetus, et inimesele makstakse elamiseks raha, kuni ta vajalikke oskusi omandab.”

Sama arusaamatuks jäi vähese tähtsuse abi mõiste Tartu jahuvabrikule AS Stahlhut.Vabriku juhataja saatis küsimuse “Kui tähtis vähese tähtsusega abi saamine teie ettevõttele oli?” tootejuhile edasi, küsides veel omalt poolt: “Mis abi siin mõeldakse?”

Sihtasutused tavaliselt vähetähtsat abi ei arvesta

Palju abi pole ka sihtasutustest, kes raha jagavad.

Ühena vähestest on KredExil vähetähtsa abi saajad ilusasti kirjas. Nii selgub, et kui mullu anti vähese tähtsusega abi 19 ettevõttele kogusummas 56 000 krooni, siis tänavu seni vaid kolmele firmale kokku 8965 krooni.

Palju suuremat euroabi jagav EAS näiteks ei jaota toetusi tähtsateks ja vähetähtsateks, nemad jagavad abirahasid ikka probleemi lahendamiseks ja ettevõtte abistamiseks. “Rahandusministeerium on siin see, kes lahtreid loob,” märkis kommunikatsioonijuht Erki Peegel.

Ministeeriumisse suunab ka Keskkonnainvesteringute Keskus.

“Kehtiva korra järgi esitab KIK nagu ka teised riigiabi andjad igal aastal rahandusministeeriumile vähese tähtsusega riigiabi aruande. Kõige mugavam on tutvuda andmetega rahandusministeeriumis, sest sealt peaks saama ülevaate korraga kogu Eestis antavast vähese tähtsusega riigiabist,” teatas KIK.

Paraku nii lihtne see pole.

Rahandusministeerium tegi pikki päevi kulutades selgeks, et eelmisel aastal said vähese tähtsusega abi tuhanded Eesti ettevõtted.

“Aruannete järgi oli 2006. aastal vähese tähtsusega abi saajate arv ca 2500, kuid kuna vähese tähtsusega abi on võimalik taotleda erinevate andjate mitme programmi raames, ei saa seda pidada abi saajate tegelikuks arvuks,” vahendas ametnikke ministeeriumi pressiesindaja. “Abisummad on väga erinevad, varieerudes mõnest tuhandest kroonist mitmesaja tuhande kroonini.”

Register tuleb alles ülejärgmisel aastal

Pressiesindaja jutust koorus välja ka tõsisasi, et kuigi seadus kohustab vähese tähtsusega abi andjaid kord aastas rahandusministeeriumile aruandeid esitama, ei ole vähese tähtsusega abi saajaist riiklikku registrit veel loodud.

Registrit oleks aga hädasti vaja kas või selle tarvis, et riigil kui vähese tähtsusega abi andjal on kohustus jälgida, et abi andmise ülemmäära ei ületataks, et keegi liiga palju vähese tähtsusega abi ei saaks.

Riigikontroll vähetähtsa abi jagamist eraldi ei kontrolli.

Eelmisel neljapäeval kiitis valitsus siiski heaks konkurentsiseaduse muudatuse, millega 2009. aasta alguseks luuakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi register.

Ülevaade

Peamised vähese tähtsusega abi andjad Eestis

• Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
• Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (KredEx)
• tööturuamet
• Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)
• Tallinna ettevõtlusamet
• põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA)
• Erametsakeskus
• keskkonnaministeerium

Allikas: rahandusministererium

mis on mis

Riigiabi

• Riigi poolt ettevõtjale antav soodustus, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi (näiteks rahaline toetus, sooduslaen, tagatis).

Vähese tähtsusega abi

• Vähese tähtsusega abi on abi, mis oma väikse mahu tõttu konkurentsi ei moonuta ning mida seetõttu riigiabiks ei loeta.
• Vähese tähtsusega abi ei ületa erinevatest allikatest ühe ettevõtja kohta 200 000 eurot (ca 3,1 mln krooni kokku kolme aasta jooksul) ja maanteetranspordisektori ettevõtja kohta 100 000 eurot (ca 1,56 mln krooni) kolme järjestikuse eelarveaasta (kaks abi andmisele eelnevat aastat + abi andmise aasta) jooksul.
• Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist kohustatud abi saajale teatama kavandatavast vähese tähtsusega abi andmisest.
• Abi andja on kohustatud ka jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära.

Statistika

Vähetähtis, kuid suuremahuline

• Mullu said vähetähtsat abi 2500 ettevõtet.
• Arvestades keskmiseks abisummaks 40 000 krooni, saab jaotatavaks summaks 100 miljonit krooni.

Allikas: Äripäev