EBSi president Madis Habakuk on veendunud, et 94 kõrgkoolis tudeerivat hiinlast ei esita palkajaile kõrgeid nõudmisi, sest asjaajamine ametkondadega kujuneb üha keerulisemaks. EBS on andnud kodakondsus- ja migratsiooniametile sõna, et 33 sel kevadel magistridiplomi saavat hiinlast lahkuvad. Siia jääda on lootust vaid neil, kelle vajalikkuse tõestab ära tulevane tööandja.

Eesti demograafia instituudi direktor ja rahvastikuteadlane Kalev Katus ütleb, et hea kui Eesti suudab siia saabunud või tulevikus saabuvatest kõrgharidusega hiinlastest kasu lõigata. Samas, kui EBSi jaoks on tema sõnul tegu äriprojektiga, siis Hiina jaoks suurriikliku huvi ja selgelt väljakujundatud poliitikaga. Viimane näeb ette rahvuslike saarekeste tekitamise, mis tulevikus suudaksid asukohamaal esindada Hiina riigi huve.

Katuse sõnul ei tohiks välisinvestorit kummitavat oskustööjõu nappust Eestis väga üheselt võtta. Tööealise rahvastiku vähenemine ei halvenda Eesti eluolu, kui suudetakse loobuda postsotsialistlikust majanduskasvu ülistavast mõtteviisist. Kui pensioniikka jõudnud inimesed tööturult lahkuvad, ei ole tehnoloogia arenedes neile sama palju või suuremat hulka noori asendajaiks tarvis. Samas peab Katus lähiaastakümnete probleemiks seda, et olemasolev ja väljaõpetatav oskustööjõud ei vasta tööandja soovidele ega suuda muutuvate vajadustega kohaneda.

2001. suvel Põhja-Hiinast Eestisse tulnud ja kevadel kooli lõpetav Justin (Jia Lin) räägib, et on suhelnud Eesti ärimeestega, kes tahavad Hiinas äri teha. “Tahaksin siin töötada mõned aastad,” ütleb ta. Mis valdkonnas ta läbirääkimisi pidanud on, ei soostu Justin selgitama, sest suurem osa Hiina turgu sihtivaid tooteid pidi seostuma ärisaladustega.