Hind paneb paika: liha tarbimine väheneb

Liha tarbimine ühe elaniku kohta on paari aastaga vähenenud viie kilogrammi võrra aastas.

Kui aastal 2008 tarbis üks inimene keskmiselt 75,6 kg liha aastas, siis 2010. aastal oli tarbimine 70,6 kilogrammi. Eesti elanikud tarbivad liha sarnaselt Soome-Rootsiga, kus lihatarbimine jääb 73-75 kg kanti elaniku kohta aastas.

Sealiha tarbimine on viimase paari aasta jooksul vähenenud 37,4 kilogrammilt 34,3 kilogrammile aastas, veiseliha tarbimine on langenud 13,8 kilogrammilt 11 kilogrammile. Kanaliha tarbimine on seevastu kasvanud 19,4 kilogrammilt 22,7 kilogrammile.

"Kanaliha on tervislik ning kanaliha tarbimine on terves maailmas näidanud kasvu, kuid oluline argument viimasel kahel aastal on olnud hind, sest kanaliha kilohind võrreldes sealiha hinnaga on ikkagi odavam, rääkimata veiselihast," ütles Rakvere Lihakombinaadi juht Anne Mere täna ajakirjanikega kohtudes.

Suurimad sealiha sööjad maailmas on hiinlased, kes söövad aastas 43 kg inimese kohta.

"Märkimisväärne on, et viimase kahe aastaga on see arv kahekordistunud - aastal 1990 sõid hiinlased keskmiselt 20 kg sealiha inimese kohta," sõnas Mere ja lisas, et kui siit mõelda 20 aasta jagu edasi, siis tekib küsimus, kas suudetakse maailma ära toita.

Veiseliha on Eestis vähem populaarsem, kuid näiteks Argentinas süüakse aastas umbes 57 kg inimese kohta aastas.

Mere sõnul on Eesti lihatööstuse märksõnaks tootlikkuse kasv, kuna kasvad sisendihinnad, sh surve palkade tõusuks.