Hinnatõus euroliidu varjus
“On tunne, et tarbijat tahetakse praegu kõikjalt tulevate hinnatõusuteadetega hulluks ajada,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tema sõnul kasutavad ettevõtjad ühiskonnas toimuvaid muudatusi alati enda huvides ära. Näiteks elektri hinna tõusu järel tõstavad sellest mõjutatud ettevõtjad oma toodete hindu alati pisut enam, kui tingiks elektri kallinemine.
Josingu sõnul võib turul praegu märgata ettevõtjate ülereageerimist. “Suhkru osakaal omahinnas võib olla 3 protsenti, aga ettevõtja tõstab hinda 10 protsenti,” toob ta näite.
ASi Kalev juhatuse esimees Oliver Kruuda ütles, et toidukaupu ootab sel aastal ees keskmiselt 20% suurune hinnatõus, kusjuures ainult 10% sellest on põhjustatud toorme kallinemisest. Teine 10% tuleb tema hinnangul tööjõukulude suurenemisest. Kalev on selle aasta esimeses kvartalis sunnitud osa spetsialistide palku tõstma kuni kaks korda. “Siis, kui töölised on Iirimaale liha raiuma läinud, on hilja reageerida,” sõnas ta. Endise palgaga enam korralikku töötajat ei osta. Eriti raske on Kruuda sõnul tööle saada häid insenere, kellele Euroopas makstakse kuus palka 60 000 krooni ringis.
Kalev kaotab toorme kallinemise tõttu tänavu 30 miljonit krooni, kuid seda hinnatõusuga katta pole võimalik, sest siis kannataks läbimüük. Märtsis või aprillis leiab aset veel umbes 5% suurune toodangu kallinemine.
Kruuda, kes on ka Eesti Toiduliidu juhatuse liige, lausus, et liit kavatseb teha valitsusele ettepaneku vabastada esmatarbekaubad, nagu piim, leib, liha ja kala, käibemaksust. See võimaldaks eelseisvat hinnatõusu pehmendada.
Lisaks toidutööstustele oli Marje Josing kriitiline ka bussifirmade suhtes. Taisto teade piletihinna tõstmisest 60% võrra on tema hinnangul lihtsalt rumal, sest nii suure hinnatõusuga ei tule teised kaasa ja ka tarbija ei suuda seda alla neelata. Aktsiisist tingitud bensiiniliitri hinna tõus kajastub omahinnas minimaalselt, sest kütus on vaid üks kulukomponente.
Ka bussifirma ATKO Grupp nõukogu esimees Arvo Sarapuu tõdes, et kütus on vaid üks kolmest hinnatõusu põhjusest. Sellest isegi olulisem on vajadus tõsta bussijuhtide palku. Üle 30% ulatuvat piletihinna tõusu ei pidanud ta ühistranspordis aga reaalseks. “Suure hinnatõusuga me rahvalt rohkem raha kätte ei saa, sest bussireisijate näol on tegu väga hinnatundliku kontingendiga,” hoiatas Sarapuu.
Marje Josingu sõnul kompavad praegu paljud ettevõtjad turgu: kas tarbija võtab uue hinna vastu. Seda teevad näiteks kütusefirmad, kord tõstes ja siis jälle langetades tanklates hindu.
Statoili juhatuse esimees Epp Kiviaed ei nõustunud Josinguga. “Meil on hinnastrateegia ja kasumimarginaalid aastaks paika pandud ja mingit kompamist me ei harrasta,” lausus ta.
Kui palju muutuvad autokütuse hinnad pärast 1. maid, ei osanud Kiviaed öelda, sest eelkõige sõltub see maailmaturul valitsevast olukorrast. Aktsiisitõusu tõttu on hinnatõusuks surve olemas, aga kui näiteks samal ajal nafta hind maailmaturul langeb, on võimalik, et Eestis bensiini hind ei tõusegi. “Bensiin on Eestis maksnud ka 11 krooni ringis liiter ja vaevalt, et nüüd seda taset ületame,” lisas Kiviaed.
Josingu hinnangul on praegu nii ettevõtjad kui ka tarbijad segaduses. Tema hinnangul aga paanikaks põhjust pole, sest kui ikka inimesed kõrgemat hinda nõus maksma ei ole, kukuvad hinnad mõne aja pärast tagasi. Seda enam, et Euroopa piiride avanedes tuleb sisse palju importkaupa, mis on sageli Eesti omast odavam. “Mina kardan kõige rohkem seda, et meie ettevõtjad võivad oma hinnaga eksperimenteerimise tulemusel siseturgu kaotada, sest Euroopa Liitu minnes konkurents oluliselt suureneb,” lausus Josing.
Ta toob näiteks Leedu juustu, mis tuli sisse siis, kui Eesti tootjad ekspordi lootuses hindu tõstsid, ja jäigi siia. Kaotatud turgu tagasi võita on väga raske, hoiatab Josing.
Oliver Kruuda ütles, et ei karda turgu mõnele teisele magusatootjale kaotada, sest uus tehas annab suure eelise. Pealegi on suhkru kallinemise tõttu sunnitud oma hindu tõstma ka lähikonkurendid.
Selveri juhataja Ain Taube ütles, et kaubanduses on konkurents nii karm, et kaupmehed ei saa hinnatõuse kuidagi enda huvides ära kasutada. Kui tootja hinda tõstab, ei saa ka kauplus seda samaks jätta, kuid otsused, mida ja kui palju, tehakse turuolukorrast lähtuvalt. “Jälgime, kuidas toimivad teised poeketid,” ütles Taube. Kasumimarginaalid kaubanduses on tema sõnul järjest vähenenud, samas tuleb tõsta töötajate palku, mistõttu toidukaupade kõrgemat hinda ei saa kauplused kuidagi enda kanda võtta.
Paljud ettevõtjad on siiski võtnud äraootava positsiooni ja pole üldise hinnatõusu paanikaga kaasa läinud, leides, et targem on ära oodata, mis Euroopa Liidus tegelikult juhtuma hakkab. Nii on näiteks bussifirma Sebe juhtkond lubanud praegu piletihindu mitte tõsta.
Maailma Viljade nime all puuvilju turustava Riguali turundusjuhi Annika Tuule sõnul ei juhtu üleöö midagi. Euroopa kõrgem hind ei pruugi sellisena veel Eestisse jõuda, märkis ta.
Võimalik on ka tootjate ja importijatega kaubale saada, et hinnatõus võimalikult lauge oleks. Japauto müügidirektori Erkki Otsa sõnul on firma saavutanud kokkuleppe, et tänavu tõusevad Jaapanis toodetud maasturite hinnad vaid 3%. Mis järgmisel aastal saab, ei osanud ta öelda. “Eks mõni võib nüüd ka maasturi ostust loobuda, kuid teisele pole mõnekümne tuhande krooni lisamine mingi probleem,” lausus Ots.
Euroliit on otsitud põhjendus
“Praegu tundub, et paljud ettevõtjad on oma PRi huvides sättinud planeeritud hinnatõusu Euroopa Liiduga liitumise ajale, sest saavad siis elegantselt sellele viidata,” lausus majandusminister Meelis Atonen.
Enamikus neis valdkondades, kus praegu hinnad tõusevad, ministri hinnangul liidu surve puudub. Ta toob näiteks piima, kus hinna paneb paika ainult nõudmise ja pakkumise vahekord.
Teravilja osas on Atoneni hinnangul siiski ka väike surve ELi poolt, kuna teravili tuleb põhiliselt idast.
Riik saab hinnakujundusse sekkuda vaid siis, kui tegu on monopoli või turgu valitseva ettevõttega. Nii reguleerib elektri hinda energiaturu inspektsioon ja side vallas toimuvat sideamet.
Midagi väga üllatavat Atonen praeguses hinnatõusude laviinis enda sõnul ei näe, ehkki mõne toote kallinemine on tallegi ootamatu.
Ettevõtjad kaitsevad toodete ja teenuste kallinemist
Oliver Kruuda
Toidukaupu ootab sel aastal ees keskmiselt 20% suurune hinnatõus, kusjuures ainult 10% sellest on põhjustatud toorme kallinemisest. Teine 10% tuleb tööjõukulude suurenemisest.
Ain Taube
Kui tootja hinda tõstab, ei saa ka kauplus seda samaks jätta ehk hinnatõusu enda kanda võtta. Kasumimarginaalid kaubanduses on järjest vähenenud, samas tuleb tõsta töötajate palku.
Epp Kiviaed
Praegu ei ole võimalik öelda, kui palju kallineb autokütus pärast 1. maid. Hinnatõus sõltub olukorrast maailmaturul. Bensiin on Eestis maksnud ka 11 krooni ringis liiter ja vaevalt et nüüd seda taset ületame.
Arvo Sarapuu
Üle 30% pole võimalik bussipiletite hinda tõsta. Ühistranspordi kallinemise põhjused on kütuse kallinemine ning bussijuhtide palgatõus.
Raha hakkab rohkem kuluma
kaubad ja teenused, mis sel aastal kallinevad
Leib ja sai
Leibur tõstis leiva- ja saiatoodete hindu möödunud reedel keskmiselt 2,8%. Sellega läksid kaasa ka kõik teised suuremad leivatööstused. Väiketootjad tegid hinnatõusu ära juba aasta lõpul. Leiburi Tallinna peenleiva eest tuleb nüüd välja käia 50 senti rohkem ja Kirde saia eest 20 senti senisest enam. Põhjuseks toovad tootjad Ukraina viljaikalduse. Leiburi marketingidirektor Heikki Põhi ütles, et hiiliv hinnatõus tuleb ka Eesti Euroopa Liitu minnes, sest toorme kõrval kallineb näiteks ka kütus.
Piim
Piima hind poelettidel on hakanud tõusma. Tallinna Piimatööstus plaanib veebruaris tõsta piima väljamüügihinda kuni kroon liitrilt. Teised piimatooted kallinevad 10% ringis. Põhjuseks on toorpiima kokkuostuhinna tõus aastavahetusel kolmandiku võrra. Keskmiselt jääb plaanitav hinnatõus 5% piiresse.
Kodutehnika
Kaitsetollid kergitavad Aasia riikidest pärineva elektroonika hinda. Kui suureks hinnatõus kujuneb, pole veel teada, aga alla 3% see tõenäoliselt ei jää. Rohkem kallinevad odavad elektroonikakaubad, nagu näiteks veekeetjad ja triikrauad.
Kinnisvara
Kinnisvara hinnad on euroliidu ootuses tänavu juba tõusnud 10%. Kinnisvaraeksperdi asedirektori Aivar Roosiku sõnul võib kinnisvara tänavu Eestis kallineda veel keskeltläbi 10–12%, kuid mitte enam. Tema hinnangul krutivad hindu praegu ülespoole müüjad, Euroopa Liidu surve on suhteliselt väike, piirdudes eelkõige käibemaksu lisandumisega. Käibemaksust lähtuva hinnatõusu võtavad suuremas osas enda kanda arendajad ja vaid 2–4% võib jääda ostja arvele, selgitas Roosik.
Marjaveinid
Eestis toodetud marjaveinide aktsiis võrdsustub viinamarjaveinide omaga ja see tõstab ühe pudeli mahust olenevalt hinda 2–4 krooni võrra.
Suhkur, maiustused, magusad joogid
Suhkur kallineb vähemalt kaks korda ja see tõstab paljude toiduainete hindu. Kalev tõstis 20. jaanuaril maiustuste hindu keskmiselt 10%, Läti Laima maiustuste hinnatõus oli aasta algul 2–3%, millele lisandub aasta teisel poolel veel 7–8%. Magusate toodete hinnad tõusevad aasta jooksul tõenäoliselt veel. Karastusjoogid ja siidrid kallinevad 10% ringis.
Kütus
Autokütuste hinnale lisandub aktsiisitõus 1 kr/l pluss käibemaks, kuid tegeliku hinnatõusu tanklates määrab konkurents, mistõttu võib bensiiniliiter kallineda ka ainult 50 sendi võrra. Kütusefirmad juba kompavad turgu, tõstes vähehaaval hindu. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt võib bensiin aasta jooksul kallineda 12–15% ja diislikütus 18–20%.
Bussisõit
Esimesena teatas 60% suurusest piletihinna tõusust Taisto, mille juht Väino Moor põhjendas seda kütuse ja kindlustuse hinna tõusu kõrval ka vajadusega suurendada sõidukite mugavust ja turvalisust nii, et need vastaksid ELi nõuetele. Teised bussifirmad on esialgu äraootaval seisukohal. ATKO Grupi nõukogu esimees Arvo Sarapuu ütles, et kõigepealt on ta sunnitud piletihindu tõstma kommertsliinidel, doteeritavatel liinidel tuleb otsus edasise suhtes vastu võtta koos kohalike omavalitsustega. Võimalusi on kaks: kas omavalitsused suurendavad dotatsiooni või kallinevad piletid.
Eksootilised puuviljad
Banaanikilo hinnaks on ennustatud 22–23 kr, sest umbes nii palju on see Euroopa riikides. Riguali turundusjuhi Annika Tuule sõnul pole paanikaks põhjust, sest ega banaane ja teisi kiiresti riknevaid puuvilju varuks osta nagunii ei saa. Praegu pole ka teada, millal hinnatõus tuleb ja kui suures ulatuses, sest otsused on alles tegemata.
Elekter
Eesti Energia taotleb elektri hinnatõusu, mis võib teoks saada kas selle aasta lõpul või järgmise algul. Uueks eratarbija tariifiks võib tulla 1,20 kr/kWh, mis on ligikaudu viiendiku võrra rohkem praegusest. Kui see teoks saab, tõusevad ahelreaktsioonina ka paljud teised hinnad.
Sigaretid
Hinnatõus on juba alanud, sest sigaretipakid on sel aastal juba 1–2 kr kallimad. Juulis lisandub pakile veel 8,5 krooni. Aasta-aastalt toimuva aktsiisitõusu tagajärjel maksab aastal 2010 pakk sigarette Eestis 20 kr rohkem kui praegu.
Autod
Jaapanis, Koreas ja USAs toodetud autodele lisandub 10% suurune tollimaks, mis tõstab nende hinda. Maasturid võivad seetõttu kallineda 20 000–70 000 krooni võrra.
Liikluskindlustus
Hinnatõus on sõidukiliikide kaupa erinev. Sõiduautode puhul kallineb kohustuslik kindlustus 10%, veoautode puhul aga kuni kolm korda, sest nende tekitatud kahjud on suuremad. Eestis välja antud kindlustuspoliis hakkab kehtima kogu ELi territooriumil.
Kaks eelnevat hinnatõusu mõjutavad kogu transpordisektorit: hinnad tõusevad nii kauba- kui reisijaveol
