Niisugune idee sündis IT-professor Anita Jonesi peas 90. aastate keskel, kui ta töötas kaitseministeeriumis. 1999. aastal pani armee välja 720 miljonit krooni, millega loodi Lõuna-California ülikooli juures loovtehnoloogia instituut (ICT). Teist samapalju tuli arvutimängutööstuselt ja riigieelarvest, mis võimaldas tööle võtta enam kui kakssada teadlast. Instituuti asus juhtima suurte kogemustega Richard Lindheim, kes oli elektroonikainseneri haridusega ning töötanud filmistuudiote Paramount ja NBC juhina. Ülesandeks on luua sõjaväelaste koolituseks ülihead simulaatorid, mis aitaksid muuta nad ülimalt kohanemisvõimelisteks.

Veelgi suurema hoo said ICT uuringud sisse pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakut, mis viis kogu Ameerika musta masendusse. Vaevalt kuu aega pärast seda kutsuti ICT algatusel kokku sadakond Hollywoodi edukaimat produtsenti, stsenaristi ja lavastajat, kellel tuli ragistada ajusid, et kujundada uut julgeolekupoliitilist mõtlemist. Kokku pakkusid nad kaitseministeeriumile välja 16 stsenaariumi. Kogu seda tegevust ümbritses tohutu saladuskate, sellele vaatamata on välja imbunud, et nende seas on näiteks telesarja “MacGyver” käsikirja autor David Engelbach ning filmide “Invasion USA” ja “Mission in Action” lavastaja Joseph Zito.

Hollywood on haaratud koostöösse oma pöörase fantaasia pärast, arvutimängutööstus aga aitab ideedele leida vastavat riist- ja tarkvara. Ühiselt luuakse võimsa SCI arvuti, tohutu ekraani ja Dolby helisüsteemiga sõjateatrit, kus on kavas maha mängida XXI sajandi moodsaid sõjamänge.

ICT lähim eesmärk on luua viie aastaga tehisintellekt ehk mõtlevad ja kõnelevad virtuaalinimesed, kes suudaksid sõjalistes olukordades käituda nagu pärisinimesed, ning arvutivõrk, mis võimaldab matkida tegutsemist mis tahes maailma punktis. Nii saab sõdur harjutada lahingus osalemist või rahuvalvet, kui tal tuleb minna võõrasse keele- ja kultuurikeskkonda.