Hoogne padjaäri
“Jah, selline asi on fenomen ka maailma kontekstis,” nõustub IKEA-le Põhja- ja Ida-Euroopast patju-tekke ostev Anders Borg, kelle sõnul on Eesti tootjate näol tegemist pisut nagu ühe suure perekonnaga, kes üksteist toetavad. “Võib-olla nad mõistavad, et koduturul pole mõtet kakelda, vaid võitlused tuleb pidada Eestist väljaspool asuvate tootjatega ning kodus tuleb üksteist aidata.”
Kokku asub padjapealinn Viljandis kolm teki-padjatööstust ja 50 km eemal Vändras Eesti suurima käibega tekkide-patjade tootja AS Wendre. Wendre lähim konkurent on Viljandis asuv AS Toom Tekstiil, järgnevad AS Mivar-Viva ja OÜ Delux Domotex.
Toom Tekstiilil on Viljandis kolm vabrikut ja linnast väljas Abjal üks vabrik, Mivar-Viva vabrik asub peaaegu kesklinnas ning ladu Viiratsis. Toom Tekstiilil on veel tootmist ka Tallinnas ning Mivar-Viva emafirma AS Mivar toodab pealinnas dekoratiivpatju ja toolikatteid. Lisaks asub Rakveres inglastele kuuluv teki-padjatootja OÜ Baltic Fibers, mis asutati kevadel 2000.
Delux Domotexi omanikku Göran Sjöholmi taoline koondumine ja omavahelised head suhted üllatavad. “Viljandis ollakse omavahel küll konkurendid, kuid samal ajal ka sõbrad ja kolleegid,” mõtiskleb Sjöholm. “Tegelikult selline fenomen hirmutab mind natuke — praegu lähevad asjad üles, aga alati on võimalik ka allakäik ja see tuleb alati ootamatult.”
Sjöholmi sõnul oleks mujal maailmas täiesti mõeldamatu, et konkureeriva ettevõtte juhte lastakse oma vabriku tootmist vaatama või isegi lubatakse oma masinatel katsetusi läbi viia. Rääkimata sellest, et konkurent laenaks sulle vajadusel toorainet. Eestis on see aga tavaline ja Viljandi tootjad kinnitavad — kui täna ei aita mina oma naabrit, siis homme ei aita tema mind.
“Kõige hullem on see, kui kiukonteiner kaob mere peal ära, kiud lõppeb otsa ja teine ei laena sulle, siis 170 inimest lihtsalt istub ja vahib lakke,” räägib OÜ Delux Domotex juht Tiia Varjund, kes just eelmisel päeval enne kohtumist lubas Wendrel Domotexi kraasi peal katsetust teha.
Eile Toomil läks padjaliin maha, tegime neile 2000 patja ära,” ütleb ka ASi Mivar-Viva juht Aleksander Sepp. “Me oleme kõik pärit sotsialismist, kus kõik olid omavahel sõbrad,” lisab ta. Teiste Viljandi vabrikute juhid ongi suuresti sirgunud just endisest Mistrast, tänasest Mivar-Vivast.
Nii alustas Mivar-Vivas lihtsa liinitöölisena tänane OÜ Delux Domotex juht Tiia Varjund ja ka suurem osa Toom Tekstiili juhtivmeeskonnast on pärit sealt. Tänane Wendre omanik, väliseestlane Peter Hunt oli aga esialgu hoopis Mivar-Viva klient.
Mingil hetkel mõistis liinitööd tegev Varjund, et tahab elult midagi enamat, läks ülikooli ning soodsa võimaluse avanedes tegi koostööpakkumise Göran Sjöholmile, kelle perekonnale kuulub Soomes tuntud padja-teki kaubamärk Delux. Toona ostis Sjöholm Viljandist vaid allhanget, nüüd areneb tema enda vabrik uskumatu kiirusega.
Illimar Toomi sõnul on Hiinas tavaline see, et ühes vabrikus teadmised omandanud aktiivsemad inimesed panevad samasse kõrvale püsti uue tehase. Kümme aastat tagasi sai sarnase tükiga hakkama Illimar Toom ise, asutades ASi Toom Tekstiil. Mõnelegi toonasele Mivar-Viva töötajale pakuti Toomi juures kõlavamat ametinimetust ja nii tuligi tänane Toom Tekstiili juhtgrupp Mivar-Vivast.
Eesti tekstiilitootjate peamised konkurendid asuvad Poolas ja ka Leedu padja-tekitööstus areneb praegu jõudsa kiirusega. Samas on Poolas kohalik valuuta hetkel tugevam kui aasta tagasi ning see kahandab nende konkurentsivõimet padjasõjas, usub Born. Eestiga sarnast tekitootjate kontsentratsiooni seal aga siiski märgata ei ole.
Kümneid tuhandeid patju päevas
1912 asutati Viljandis linavabrik, mille järglaseks võib 1993. aastal pärast Mistra erastamist ASiks Mivar-Viva ümber nimetatud ettevõtet
päevane tootmismaht 10 000 tekki ja 12 000 patja
töötajaid 270
omanikud AS Mivar (80%) ja Factory Bedding B.V. (20%)
asutatud 1995
töötajaid 650
päevane tootmismaht 7000 tekki ja umbes 40 000 patja
omanikud Illimar Toom (83%) ja Innar Susi (17%)
eksporditakse 90% toodangust
asutatud 1997
päevane tootmismaht 7500 patja ja 3000 tekki päeva, nädalala lõpus avatakse uus padjaliin ning võimsus tõuseb 12 500 padjani päevas
töötajaid 170
omanik Göran Sjöholm
eksporditakse kogu toodang, vähesel määral müüakse patju-tekke Selverites ja JYSKis
päevane tootmismaht on praegu 15 000 tekki ja 20 000 patja päevas, kevadel avatakse Pärnus uus vabrik, mis tõstab võimsust veelgi
pärast Pärnu vabriku avamist saab Wendrest ilmselt suurima võimsusega padja- ja tekitootja Euroopas
50% toodangust müüakse maailma suurimale mööbliketile IKEA
töötajaid 570
omanik väliseestlane Peter Hunt
Padjatootjatel lennukad plaanid
AS Mivar-Viva plaanib tootmist laiendada Viiratsisse, kus praegu asub suur ladu. Tulevikus peaks seal seisma aga kuus padja- ja neli tekiliini ning laod tooraine ja lõpptoodanguga. Kätt hoitakse pulsil ka Venemaa suunal, kuigi ettevõtte juhi Aleksander Sepa sõnul on venelastega koostööd teha keeruline. “Nad hinges kõik väga tahavad, aga kui öelda neile, et teeme plaanid ja hakkame tegutsema, siis algab venitamine,” kommenteerib Sepp.
AS Toom Tekstiil on viimase aasta jooksul renoveerinud tootmishoone Abjas, tänavu plaanitakse tootmist laiendada Venemaale ja koos hiinlastega ehitada valmis polüesterkiu vabrik. Lisaks on plaanis välja töötada oma bränd toodetavatele mittekootud materjalidele ja investeerida vatiinitootmisliini Tallinnas. “Tuleb vahepeal pidurit peale panna vist,” naerab ettevõtte juht ja omanik Illimar Toom.
AS Wendre ehitab Pärnusse uut teki- ja padjavabrikut ning plaanib oma vabriku teha ka Hiinasse. IKEA padja- ja tekihankija Anders Borgi sõnul on tegemist targa sammuga, kuna Hiina on väga suur turg. “Hunt on huvitatud ka oma toodangu müümisest Hiina regioonis, sest nõudlus seal kasvab iga aastaga,” sõnas Borg, kes ei välista, et IKEA asub ka Hiinas Wendrelt tekke-patju ostma, sest seal on võimalik toota suuri koguseid ja neid on Ikeal mugavam osta. “Jutt sellest, et IKEA avaldas Hundile mõju tootmist Hiina laiendada ei vasta tõele, Wendre on ise selle riski võtnud.”
OÜ Domotex Delux tahab laieneda, kuid hetkel püütaks kasvu pisut aeglustada, et mitte üle investeerida. Siiski tahetakse tänavu alustada padjatootmist Marokos, kus on leitud uus turg toodangule. Suure tõenäosusega asutakse kõrgema hinnaklassiga patju-tekke tootma IKEA-le. IKEA peaks otsuse langetama lähema kuu jooksul. Delux Domotexi juhi Tiia Varjundi sõnul käivituks projekt suvel.
ELiga liitumine sõi tekstiilitootjate kasumid
2004. aastal avaldas Eesti teki- ja padjatootjatele enim mõju liitumine ELiga. See tõi kaasa märgatava hinnatõusu toorainele, kuna peamisel ostavad siinsed tootjad toorainet kolmandatest riikidest, millele Euroopa Liidus on kehtestatud tollimaksud.
“Pauk pandi meile ära seoses Euroopa Liitu astumisega,” on ASi Mivar-Viva kommertsjuht Irja Leesmend oma väljaütlemises karm. “Kõigi kasumid vähenesid — meie müügihinnad ei muutunud ju mitte üht eurosentigi ja pigem oli surve isegi hindade alandamisele. Aga tooraine läks päeva pealt kallimaks.”
Teisel poolaastal tõstis toodangu hinda Toom Tekstiil, kuid sellest hoolimata vähenes nende kasum märgatavalt. Mullu kukkus kolmanda kvartali kasum võrreldes 2003. aastaga kaks korda — 27 miljonilt 12,5 miljonini, samas kui käive jäi praktiliselt samaks.
Lisaks tollidele kolmandate riikide suhtes kadusid jaanuarist kvoodid Hiina odavatele tekstiilitoodetele. Vastukaaluks sellele tahab EL kehtestada nn antidumpingu maksu Hiinast toodavale polüesterkiule, mis Eesti tootjate jaoks tähendab sisuliselt seda, et suur osa tooraineturust tuleb ümber mängida.
Määrus peaks jõustuma märtsis ning siis tuleb Hiinast toodavalt polüesterkiult maksta antidumpingu maksu 80%. “See oli tegelikult oodatud käik,” kommenteerib Ikea hankija Anders Born, kelle sõnul teati EL sellisest plaanist juba poolteist aastat tagasi. “Tegelikult on see üsna veider lähenemine, kuna antidumping kehtestatakse enamasti selleks, et kaitsta tootjaid Euroopas, aga siin ei tooda ju keegi sellist kiudu.”
Borni sõnul ei võida sellest maksust mitte keegi.
Eesti tekstiilitootjate peamised konkurendid asuvad Poolas ja ka Leedu padja-tekitööstus areneb praegu jõudsa kiirusega. Samas on Poolas kohalik valuuta hetkel tugevam kui aasta tagasi ning see kahandab nende konkurentsivõimet padjasõjas, usub Born. Eestiga sarnast tekitootjate kontsentratsiooni seal aga siiski märgata ei ole.
