Hukkamõist
Joakim Helenius investeerimispankur: Tegemist on väga selge juhtumiga, kus turureeglite järgimisega pole midagi pistmist. Nii et mina arvan, et kuigi majandusele ei ole sellel otseselt mõju olnud, on Eesti ettevõtluse maine tugevalt kannatanud. Mul on paljud partnerid naernud selle juhtumi üle, sest mina siin töötades olen neile Eestit ja just Eesti majandust ning madalat korruptsioonitaset väga kiitnud. Nüüd aga selgub, et tegemist on ikkagi suvalise Ida-Euroopa riigiga, kus reegleid ei tunta.
Valdo Randpere ettevõtja: Konkreetne vastus on “jah”. Mida siin Eestis kuidagi au sees hoitakse ning mille üle pahameelt ei tunta, on see, kui omanike käest varastad. Kui Rootsis oleks samasugune juhtum sealse pangajuhiga olnud, siis ei saaks too mees selles riigis enam mingit bisnist teha. Eestis aga, kui oled firmajuht ja teed omanike seljataga asju, mis nende mainet kahjustab, siis see andestatakse ja unustatakse.
Rein Raud professor: On kahjustanud! Eestisse võiks ka saabuda see aeg, mil riigiliselt korrektne käitumine ei tähenda, et pole muid kriteeriume. Ausus pole juriidiliselt määratletav. Selle juhtumi ümber pole mingit selgust, viidatakse ühtedele, teistele ja kolmandatele paragrahvidele, kuid kedagi pole karistatud. Seda üritatakse õigustada. Valest käitumisest annab tõendust aga see, et SEB on temaga koostöö katkestanud. See tähendab, et Rootsis tegeletakse teiste kriteeriumite järgi kui siinne finantsinspektsioon. Kui meie kohtuorganite silmis ei ole selline käitumine karistatav, siis inimeste silmis küll.
Meelis Milder Baltika juhatuse esimees: Minu eetilises ruumis kvalifitseerub see tegu ebaeetiliseks. Selle info pealt, mida olen lehtedest lugenud. Arvan küll, et juhtum kahjustab Eesti äriringkondade mainet, ärimehed on asetatud halba valgusesse. Samas olen ma ise oma näitel näinud, mismoodi enda arvates õiged ja eetilised käigud saavad negatiivse kriitika osaliseks, nii et mis ma ikka oskan teiste kohta öelda. Selliseid asju juhtub igal pool, see näitab seda, et me pole erinevad muust maailmast ei heas ega halvas.
Villu Reiljan Rahvaliidu esimees, keskkonnaminister: Jah, on kahjustanud. Suurt midagi lisada pole, ta on selgelt kahjustanud nii ettevõtluse kui ka panganduse mainet, mis on selgelt kahjustunud.
Jaak Leimann professor: Mis ma oskan öelda, nende andmete põhjal, mis ajakirjanduses on ilmunud, võin öelda, et kahjustab muidugi. Mismoodi? Kui oled avaliku elu tegelane väikeses Eestis, siis ära aja omi asju, ka mitte tulevikutehingutena. Kui tahad ise ikkagi äri ajada, siis ära roni poliitikasse, avalikku haldusse aga ka pangajuhiks. Aga ma ütleks veel, et selle loo kohta peaks seiskoha andma ettevõtjate organisatsioonid. Ega me muidu ei saa siin edasi, kui ettevõtjate organiseeritud kogud ei võta igasugu taoliste asjade kohta seisukohta, asi ei ole juuras. Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda, Väikeettevõtjate Assotsiatsioon, lõputud Lions-klubid, seal on kõik meie ärieliit koos. Las arutavad ja ütlevad, tuleb seisukohtadega välja tulla, nii ei saa, et rahvas arvab üht ja siis üks grupp ei ütle midagi.
Tiina Mõis ettevõtja: Olen oma arvamust juba avaldanud, aga saan aru, et asi kogub aina hoogu. Kui esialgu oli väga piinlik lugeda sellest (Hanschmidti tegevusest — toim.), siis nüüd on väga piinlik lugeda, et sellest midagi ei juhtu. Ma pikemalt isegi ei kommenteeriks.
Mihkel Oviir riigikontrolör: Mis tahes juhtum, mis võib tekitada või süvendada ühiskonnas arusaama, et teatud reeglid kehtivad erineva sotsiaalse taustaga inimestele erineval määral, on murettekitav. Praegu küll kurdetakse, et asjaosalised ei ole andnud päevakorral olevatele küsimustele selgeid ja üheseid vastuseid, ent samas võib juhtuda, et ka kõige detailsem vastus ei pruugi käesolevas faasis enam täielikult taastada endist olukorda. Kildudest kokku liimitud õrn portselantass jääb ikkagi kokku liimitud tassiks, see ei ole enam endine, sile ja veatu. Kuigi, jah, juua saab temast ka edaspidi. Probleem ei ole vastustes ega nende ammendavuses, vaid selles, et üleüldse on tekkinud sellised küsimused, nagu kõne all oleva juhtumi puhul. Loodan, et Eesti ärieliit tunnetab oma erilist vastutust ühiskonna ees ning väldib sattumast olukordadesse, mis ei suurenda kodanike usku oma riiki, õigusesse ja õiglusse. Tegutsemine mitte ainult ei pea olema aus ja puhas, vaid ka näima sellisena.
Olle Horm Rakvere Lihakombinaadi juht: Süvenemata asja sisusse ei taha ma anda hinnangut sellele, mida Hanschmidt tegi. Aga selle järgi, mida meie lehed kirjutavad, on see juhtum meie välisinvestoritele suutnud jätta mulje Eestist kui banaanivabariigist. Teisest rahvusest inimesed loevad samuti lehti ja sealt saadav info on jätnud meist üsna kummalise pildi. Küsimus on investorite jaoks selles, et kuidas selline asi on üldse võimalik.
Jaak Jõerüüt kaitseminister: Vastus on “jah”. Mind häirib väga see, mis on viimastel aegadel toimunud Eesti pangandus- ja ärimaailmas. Mind häirib väga, kui poliitika- ja ärimaailma huvid lähevad nii sõlme, et õhku jäävad vaid suured korruptiivsuskahtlused ning valitseb mahavaikimise vaim.
Lennart Meri endine president: Keeldus pikemast kommentaarist Hanschmidti teemal, kuid kinnitas, et kogu situatsioon ärritab teda väga.
EI
Jüri Mõis ettevõtja: Ei usu, et oleks kahjustanud. Ma usun nii SEB enda kui ka finantsinspektsiooni juurdluse tulemusi ning usaldan professionaale nende juurdluste läbiviimisel.
Juurdlust läbi viinud komisjonidel ei olnud kindlasti plaanis midagi kinni mätsida ning usun, et neil olid vajalikud materjalid olemas, et adekvaatne hinnang anda.
Ettevõtluses, erinevalt avalikust sektorist, on nii, et mis pole keelatud, on lubatud.
Peep Vain Vain & Partnerite juht: Eesti ettevõtluse kui terviku mainet see ei kahjusta. Teatud ettevõtete ringkondadele ja isikutele heidab see võib-olla varju. Kuid suures plaanis see mõju ei avalda.
Guido Sammelselg ASi Norby Telekom nõukogu esimees: Ega väga ei ole kursis, aga arvan, et Eestis on nii palju selgeks rääkimata asju, et taolistes asjades saab kõike mõista mitut moodi. See on ka teemat nii kaua üleval hoidnud.
Kelle jaoks see maine ikka oluline on, ikka Eesti elanike jaoks. Rootslaste jaoks, nagu lugesime, ei olnud oluline. Eesti ettevõtlus on nii väike, et kas seda mainet üldse on — pigem tegeleme üksteise lõbustamisega. Tunda on, et ajalehed kasutavad seda teemat müügiargumendina. Tuleks läbi mingi lahenduse see asi lõpetada. Lahendus on aga selline teema, kuhu mina oma nina ei topiks.
EI TEA
Edgar Savisaar Keskerakonna esimees, majandus- ja kommunikatsiooniminister: Hanschmidti juhtumis puudub praegu alles selgus ja ei ole välistatud, et lisaks sellele, et seadust ei ole rikutud, pole rikutud ka eetikapiiri.
Kui aga selgub, et Hanschmidti juhtum ja paljud teised juhtumid osutuvad kõrvalekaldeks aktsepteeritud ärieetikast või isegi õigusvastaseks, siis on Eesti ettevõtluse mainet kahjustatud.
Allan Martinson ettevõtja: Minu esimene reaktsioon on, et kindlasti on see küsimusi tekitanud. Vastus küsimusele ei ole aga nii üheselt võetav. See, et me praegusel hetkel selle üle diskuteerimine, näitab Eesti ettevõtluse isepuhastamise mainet. Näiteks kümme aastat tagasi me selle küsimuse üle diskuteerinud ei oleks.
Urmas Sõõrumaa ettevõtja: Olen välismaal ning pole end asjadega kursis hoidnud. Saan öelda nii palju, et Hanschmidt on teinud hea panga. Tuletan küll ühe nalja meelde: milleks röövida panka, parem teha pank. Kes mida kahjustanud on, seda ei oska öelda, kuna rahvusvahelised lehed ei kirjuta ka midagi.
Tarmo Noop Tartu Õlletehase juht: Kuna ma ei tea, mis seal taga täpselt on, siis ma ei kipuks hukka mõistma ega heaks kiitma. Pigem näitab see juhtum meie ärieetika poolt halvas valguses. Ajakirjandus on kujundanud sellise arvamuse, et see on ebaeetiline. Loomulikult, kui näidata Eesti ettevõtjat sellises halvas valguses, siis ta on ärikeskkonnale tervikuna halb.
Oleg Gross ettevõtja: Mina siit Rakverest ei julgeks ennast kohtumõistjaks seada. Ühispank on erakapitalil põhinev ettevõte ja kui minu ettevõttes selline asi toimuks, oleks see minu kui omaniku asi sellele hinnang anda. Kui Ühispanga omanikud ei leia seal probleemi, peab väga ettevaatlik olema hinnangute andmisel. Ühest vastust ei suuda ma anda, see on keerulisem asi.
Rein Kilk ettevõtja: See juhtum ei ole ju lõppenud. Kui ta on lõppenud, siis ma oskan öelda, kas on ettevõtluse mainet rikkunud või mitte. Mis see juhtum üldse on? Kas tõepoolest on asi nii, nagu Hanschmidt väidab, et talle pakutakse miljard krooni sellepärast, et ta on tubli juht. Kui meil on nii kanged juhid, siis see vaieldamatult tõstab Eesti ettevõtluse mainet.
Asja teine pool on kahtlused, et loodi süsteem, kus kasutati riigistruktuure, näiteks maksuametit, selleks, et konkurentide firmasid üle võtta. See on teine äärmus.
Kui on Hanschmidti versioon, siis see tõstab määratult Eesti ettevõtluse mainet. Kui on teistpidi, siis on ikka väga halvasti.
Nemad ei soovinud seda teemat kommenteerida:
• Arnold Rüütel, president • Tiit Vähi, Silmeti omanik • Arttu Laine, SOK Balti piirkonna juht • Siim Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident • Toomas Annus, Merko Ehituse omanik • Koit Uus, endine Eesti Ühispanga nõukogu liige • Erkki Raasuke, Hansapanga juht • Toomas Luman, ettevõtja • Indrek Neivelt, Hansapanga eksjuht • Oliver Kruuda, Kalevi juht ja omanik
Hanschmidti juhtumi lahkamine kestnud üle kuu aja
Eellugu
• Aastatel 1996–2002 saavad Tallink Grupi, endise nimega Hansatee suuromanike — Enn Pandi ja Kalev Järvelillega seotud firmad Ühispangalt kokku üle 200 miljoni krooni laenu Tallink Grupi aktsiate omandamiseks ja osaluste suurendamiseks. Lisaks saab sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid laene Tallink Grupp. • Peamiselt sanatooriumiäriga tegelev Haapsalu HMR ja tema tütarfirmad on saanud mitmete aastate jooksul kümneid miljoneid kroone laene Ühispangast. • Selle aasta augustis vormistas Ühispangast lahkunud pangajuht Ain Hanschmidt ametlikult endale osaluse Tallink Grupi omanikfirmas ja Haapsalu HMRis.
22. august 2005
• Tallink Grupi suuromanik Infortar teatab pressi-teates, et firma juhatuse esimehena asub tööle Ain Hanschmidt, kes mõne nädala eest lahkus Ühispanga nõukogu juhi kohalt. Hanschmidt räägib, et Infortaril on kavas laieneda kinnisvara ja hotellinduse valdkonnas. Läbi firmade teised Infortari suuromanikud Enn Pant ja Kalev Järvelill Hanschmidti tööleasumist ei kommenteeri.
23. august 2005
• Äripäev kirjutab, et Enn Pant on loovutanud poole talle kuulunud osakust firmas Linandell advokaat Aare Raigi esindatavale OÜ-le Abante, kelle taga Äripäeva allikate kinnitusel on Ain Hanschmidt. Linandell omab kontrollpakki eelnimetatud Infortaris, kes omakorda omab kontrollpakki Tallink Grupis.
24. august 2005
• Äripäev kirjutab, et Pandi poolt Hanschmidtile 166 000 krooniga loovutatud osaluse tegelik väärtus on ligi 700 miljonit krooni. Pant, Järvelill ja Hanschmidt keelduvad asjaolusid kommenteerimast.
30. august 2005
• Ärimehed, teiste hulgas Rain Lõhmus ja Heldur Meerits, taunivad Postimehes Hanschmidti tegusid. Hanschmidt keeldub kommentaaridest, viidates asjaolule, et ta on komandeeringus. Ka ei anna kommentaari Enn Pant.
31. august 2005
• Eesti Päevaleht kirjutab, et Ain Hanschmidt vormistas seni Aare Raigi nimel olnud firma Abante, kes on ka läbi paari firma Tallinki suuraktsionär, 19. augustil enda nimele.
1. september 2005
• Finantsinspektsiooni juht Andres Trink teatab, et Eesti ärijuhtide ignoreeriv käitumine juhtumi kommenteerimisel on taunitav. Enn Panti ja Ain Hanschmidti vahendava suhtekorraldusfirma järgi pole kumbki kommentaarideks kättesaadav.
8. september 2005
• Äripäev kirjeldab mitmel leheküljel, kuidas Tallinki omanikud läbi Ühispanga antud laenudega oma osalusi suurendasid, kuidas ühispankurid börsil insaidertehinguid tegid ja riigiametnike abiga riigi raha panka meelitasid. Eesti Ekspress kirjutab sellest, et Hanschmidt on saanud ka Haapsalu HMRis 25% aktsiate omanikuks, umbes 15 mln turuväärtusega aktsiad müüs talle nominaalhinna ehk 10 000 krooni eest Maret Sukles, Haapsalu ekslinnapea ja samuti Haapsalu HMRi osaniku Urmas Suklese naine. Haapsalu HMRi aktsionär, keskpanga juht Andres Lipstok keeldub kommentaaridest, öeldes, et see pole seotud keskpanga tegevusega.
12. september 2005
• SEB sisejuurdlus avaldab Ain Hanschmidti nõus-olekul teate, et panga sisejuurdlus Ühispangas endise juhi tegevuses seadustega ja panga sise-eeskirjadega vastuollu minekut ei tuvastanud. Küll tunnistas pank, et polnud kursis Tallinkis suurosaluse saanud firma Abante, mis augustis ka ametlikult Hanschmidti nimele vormistati, tegevusega.
15. september 2005
• Eesti Panga president Andres Lipstok teeb ametliku teate, kus kinnitab, et ta pole üheski ajakirjanduses kirjeldatud tehingus olnud aktiivne osaline. Ning et täpsema hinnangu andmiseks eelistab oodata ära finantsinspektsiooni uurimise tulemuse. Küll soovitab Lipstok küsida kommentaare asjaoaliste, st Hanschmidti käest.
19. september 2005
• Äripäev kirjutab, et Andres Lipstok pidi olema Hanschmidti tehingutega kursis, ja kuidas mehed on koos äri ajanud juba üle 15 aasta. Lipstok teatab pressiesindaja vahendusel, et tal pole midagi öelda. Samal päeval esineb Lipstok Riigikogu ees, kus kinnitab, et ei tea Hanschmidti tehingutest midagi ja pole ebaeetilistest tehingutest osa võtnud.
22. september 2005
• Eesti Panga president Andres Lipstok annab pressikonverentsi, kus ta sisuliselt kinnitab ajakirjanikele varem öeldut — et ta pole tehingutega seotud, et ta ei teadnud Tallinkile ja selle suurosanikele laenude andmisest, et ta ei mäleta, kuidas ta omandas osaluse Tallinkis, et ta ei tea, kes on ta kaasaktsionärid jne.
23. september 2005
• Finantsinspektsiooni juht Andres Trink teatab, et midagi seadusevastast inspektsiooni uurimine Ain Hanschmidti tegevuses ei tuvastanud. Küll aga oleks vajalikud Hanschmidti selgitused.
26. september 2005
• Ain Hanschmidt vastab Äripäevas ja Eesti Päevalehes avaldatud avalikus kirjas temaga seotud süüdistustele. Kirja kokkuvõte: juriidiliselt on kõik korras ja pangale pole kahju tekitatud.
