“If on otsustanud laiendada kaitset ka nendele kodumajapidamistele, kellel oli loodusõnnetuse risk kindlustatud, kuid puudus üleujutuse lisarisk,” kirjutas If Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Olavi Laido kolumnis tänase Äripäeva arvamusküljel, mis laekus toimetusse eile õhtul. “Idee on küll kõigile hüvitada,” lisas ta.

Veel päeva ajal andis Laido mõista, et massilist hüvitamist ei tule, vaid üleujutustest tekkinud kahju korvatakse “mingis osas”.

If on orkaani järel andnud erinevaid kommentaare kahju hüvitamise kohta. Esmaspäeva hommikul teatas selts, et hüvitatakse tormipurustused ja probleemideta saab hüvitatud eraldi üleujutuste kaitse võtnud inimeste vara.

Eile tunnistas Laido, et üleujutuse vastane kindlustus toodi turule alles sellest nädalast ehk pärast orkaani ja üleujutust: “Hinnad ja võimalus oli olemas, kuid seda polnud välja reklaamitud ja meie müüjad ei osanud seda pakkuda.”

Üleeile õhtul teatas If, et vaatab üle kõik üleujutusega seotud kahjud, ka need, mis ei ole erikokkuleppega kindlustatud. Selts ei lubanud aga pressiteates kahju hüvitada.

“On võimalik teha erandeid, kuid igal konkreetsel juhul tuleb vaadata, mis seisus taotleja on,” lausus Laido eile päeval.

Täpsemad andmed kahjude hüvitamise kohta laekuvad alates järgmisest nädalast. Äripäeva selle nädala esimeses pooles küsitletud Ifi kliendid veeuputuse kindlustust osta ei saanud ja seetõttu ka hüvitamisele ei lootnud.

“Vaidlesin sügisel, kui oma maja renoveerimiseks laenu võtsin, Ifi töötajaga pikalt ja ta kinnitas, et üleujutuse vastu ei saa kindlustada, veelgi enam — ta vandus, et mitte ükski Eesti kindlustusselts sellist kindlustust ei müü,” rääkis Vana-Pärnu elanik Urmas Vahenõmme. Ehkki jõuluks juurdeehituse saanud maja on 1,6 miljoni krooni peale kindlustatud, ei looda mees nüüd kindlustusest suurt midagi saada. Alumise korruse täispuidust parkett on kummis, soojustuseks seintesse pandud kivivill läbi vettinud. Kahju kogusuuruse hindab mees 200 000 kroonile.

Teine Pärnu elanik, kelle majapidamist vesi kõvasti räsis, Ida Maripuu, ütles, et küsis samuti eelmisel aastal Ifist üleujutuse vastu kindlustust, kuid kuna seda polnud võimalik saada, jättis oma maja hoopis kindlustamata. “Kuna asume nii mere lähedal madalal maal, siis teadsin, et mere pealetung on kõige suurem oht,” lausus naine.

Laido ütles, et ehkki selline toode nagu üleujutuse riski kindlustus oli seltsil olemas juba mullu augustis ja paarkümmend sellise lisapunktiga lepingut ka sõlmiti, polnud see veel laiatarbekaup ja kõikjal seda ei pakutud. Ta kinnitas, et sel nädalal, mil teenuse vastu tekkis aktiivne huvi, on toode täiesti valmis tehtud. “Andsin ülesande sõnastada lepingutingimused selgelt ja täpselt juba pärast suvist uputust, kuid seda polnud tehtud,” lisas Laido.

Pärast mullust uputust teatas If, et suurvihma ei loeta kahjujuhtumiks. Nii näiteks ei hüvitatud suurveest tingitud kahju tollal riigikontrollile. Riigikontrolli kantselei juhataja Mailis Neppo sõnul lõpeb kindlustusleping 31. mail ja enne seda võetakse uued pakkumised. “Et meil on kogemus suvisest uputusest keldrikorrusel, siis päris kindlasti kavatseme uut lepingut tehes jälgida veekahjusid puudutavaid klausleid,” lisas ta.

ERGOst öeldi eile, et viimastel päevadel on seltsi kindlustustingimuste vastu väga palju huvi tuntud ja küsijate hulgas on olnud ka Ifi kliente.

Väljavõte If Eesti Kindlustuse eeskirjadest:

Kindlustusjuhtumiks ei loeta: vee sissetungimist kanalisatsiooni kaudu või läbi katuse, seinte, põranda konstruktsioonide, v.a. juhul, kui vee sissetungimist võimaldavad avad tekkisid hoonesse tormi tagajärjel.

Kui If-il algab tormi mõiste tuule kiirusest 21 m/s, siis teistel kindlustusfirmadel piisab, kui tuul puhub 15–18 m/s.

If tähendab aitamist

Sõna „If” kindlustusseltsi nimes tuleb ingliskeelsest sõnast “kui” ja tähendab algust lausest “If something happens, we are here to help you” (kui midagi juhtub, oleme kohal, et aidata).

Möödunud aastal jõuliselt turuosa kasvatanud If Eesti Kindlustus on tariifide poolest Eestis üks kallimaid kindlustusseltse. Seda põhjusel, et levinud arvamuse kohaselt saab Ifist raha lihtsamini kätte kui konkurentidelt

Ifi meelemuutus võttis aega

If Eesti Kindlustuse seisukoht üleujutuse kahjude korvamise suhtes
2004
juuli: If teatas pärast üleujutust, et suurvihm pole kindlustusjuhtum.
august: If loob üleujutuse riski kindlustuse. Tänaseks on see vaid paarikümnel kliendil, avalikult seda ei müüda.
2005
10. jaanuar: If teatab, et hüvitatakse tormikahjustused. Üleujutus hüvitatakse vaid selle ostnud klientidel.
12. jaanuar: If asub üleujutuskindlustust laiemalt müüma.
13. jaanuar: If teatab, et vaatab üle kõik üleujutusega seotud kahjud, ka need, mis ei ole üleujutuse vastu kindlustatud.
14. jaanuar: If Eesti Kindlustuse juht Olavi Laido tunnistab, et selts hüvitab kahju kõigile loodusõnnetuse riski kindlustanutele.
Allikas: Äripäev

Probleemid tulevad segasest sõnastusest
Kindlustuses on pooltel õigus kokku leppida, milliseid sündmusi loetakse kindlustusjuhtumiteks ja milliseid mitte, selgitas Inglist & Ko Õigusbüroo juht Aare-Matti Inglist.

“Paraku on kindlustuslepingud vahel segaselt sõnastatud. Probleem võib tekkida ka üliagaratest müüjatest, kes tahavad kliendile iga hinna eest lepingu maha müüa, pakkudes kindlustuskaitset “igaks elujuhtumiks”, mis aga ei pruugi kattuda kindlustustingimustesse kirjapanduga,” ütles Inglist.

Seesam ja ERGO lubasid hüvitisi kohe

Eesti suuremad varakindlustajad Ifi järel, Seesam ja ERGO, lubasid eraisikuile hüvitada üleujutuse tõttu kodusele varale tekitatud kahju prob­lee­­mideta.

Seda juhul, kui on olemas kaitse loodusõnnetuse vastu.

ERGO kindlustusdirektor Arvi Luhakooder kin­nitas: “Meie kliendile piisab, kui kodukindlustusleping on sõlmitud loodusõnnetuse riski kattega, sest selles sisaldub ka kaitse üleujutuse vastu. ERGO hüvitab üleujutuse tagajärjel hävinenud või kahjustatud vara (nii hoonete kui hoonetes asuva vallasvara) maksumuse.” Kahju suuruse hindamiseks tehtavad kulutused kannab kindlustusselts. Kuni eluhoone kasutuskõlblikkuse taastamiseni tasutakse eraisikutele ka ajutise elukoha üürikulu. Veidi teistsugused on ERGO ettevõttevarakindlustuse tingimused. Tormi- ja üleujutuskahjude hüvitamiseks annab siin eelduse asjaolu, et on võetud nii tormi- kui üleujutusriski kate.

Seesami kindlustusdirektor Priit Kuuskmäe ütles, et selts hüvitab kodukindlustuspaketi raames ka vee kahjud, mis on varale tekkinud tormist põhjustatud veepinna tõusu tagajärjel. Sama kehtib ettevõtete kohta, kui need on ostnud tormikindlustuse. “Meie hüvitame kõik üleujutuse tõttu inimese varale, olgu siis tegu maja või autoga, tekitatud kahjud,” lausus ta.

Sarnaselt If Eesti Kindlustusele ei hõlma tormiriskikindlustus üleujutust ka Salva Kindlustuses, kuid seal sai eraldi üleujutuse vastu kindlustada. Ettevõtetele pakutava loodusõnnetuse riski all on Salvas kaetud nii üleujutus kui ka torm, kui poliisile on märgitud loodusõnnetuse risk ja ei ole kokku lepitud kitsendavates tingimustes.