Ilves tunnistas lõpuks Eesti majanduse kriisi
President sõnas toona, et üleminekumajandusele omane väga kiire kasv asendub stabiilse tõusuga. "Algavaks aastaks oodatav 5-6 protsendiline majanduskasv tähendab, et Eesti ei kihuta enam. Aga ta liigub siiski tempokalt edasi," ütles Ilves mullu 31. detsembri õhtul.
Tagantjärele tarkus
Eile tunnistas president videoportaalis youtube.com levitatud avalduses, et "oli juba aasta-paar tagasi selge, et majanduse selline kasvutempo ei kesta."
Ilvese sõnul on kriis maailma majanduses praeguseks juba ametlikult välja kuulutatud. Väikeseid avatud majandusega riike, kes sõltuvad ekspordist, mõjutab seisak rohkem kui suuremaid, lausus president.
"Selliseid pea liiva alla peitjaid on päris kõhe vaadata olnud," kommenteeris presidendi meelemuutust valuutavahetusfirma Tavid nõukogu liige Meelis Atonen. "Mina ja AS Tavid on sel juhul need nn hirmutajad olnud pikka aega," lisas ta.
Atoneni sõnul on "hea, et vähemalt osal riigi eest vastutavatel isikutel on see teadmine nüüd kohale jõudnud". Oleks võinud ka varem tulla, lisas reformierakondlasest ekspoliitik.
ASi Eften Capital juhatuse liikme Viljar Arakase sõnul on ebaõiglane Ilvest tagantjärele tarkusega rünnata. "Selliste välisšokkidega ei osanud eelmise aasta samal ajal arvestada mitte ükski analüütik ega ühegi riigi president," selgitas ta.
ASi Estiko nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul käitus president ainuõigelt. Minu sümpaatia ei kuulu paanika ega kaose õhutajatele, ütles Seli. "Majandus sõltub usust ja emotsioonist ning mõte ja sõna määravad paljus edasise liikumise suuna," märkis ta.
Eesmärk saada eurotsooni
Eilses videoavalduses ütles Toomas Hendrik Ilves, et Eesti riigieelarve eest vastutavad kõik erakonnad, kes on olnud võimul 2003. aastast. Eesti vajab tema ütlusel selgemat eesmärki kui kulude kokkuhoid.
"Kärpimine ja säästueelarve on vaid hädapärased tööriistad millegi saavutamiseks. See miski on meil teada ja välja öeldud - see on liitumine eurotsooniga 2011. aastal," kinnitas Ilves.
