Indrek Neivelt: raha on, ideid mitte

Ekspankur Indrek Neivelt jagas eile oma 15. aastapäeva tähistanud Overalli korraldatud konverentsil Eesti rahanduses toimunu neljaks etapiks, millest esimeses polnud raha ning praeguses pole ideid.

Rahandusspetsialistina konverentsile esinema palutud Indrek Neivelt, kes ise nimetas end kapitaalremondis viibivaks pankuriks, jagas oma ettekandes Eesti rahanduses toimunu neljaks. Esimene etapp kestis Neivelti sõnul rublaajast rahareformini või isegi sellele järgnenud pangakriisini ning oli selline, kus oli palju ideid, palju rublasid ning vähe raha.

“Keskmine tänane klient teab pangandusest rohkem kui tolleaegne pangajuht,” lisas Neivelt, kelle ettekande ajal astus saali teinegi hetkel töötu tipp-pankur — Vahur Kraft. Esimesed laenud anti Nei¬velti sõnul 40protsendilise ja isegi suurema intressiga ning paariks kuuks. Teine etapp, aastad 1993–1998, oli Neivelti sõnul kõikide võimaluste aeg.

Pangakaardid tulid Neivelti teada Eesti turule umbes samal ajal. “Idee tekkis sellest, et paljud kliendid ja me isegi käisime välismaal ja piinlik oli hotellis sularahaga maksta, kui teised maksid krediitkaartidega…” kirjeldas Neivelt. “1996. aastal tegime juba internetipanga, millega olime kogu maailmas esirinnas.

Kolmas etapp, 1999–2003 lõpp toimus rahanduses ja panganduses stabiliseerumine ja sealt edasi juba euroaeg. “1999. algas stabiilne areng, mil konkurentsi ka eriti ei olnud. Konkurents tekkis alles 2003. aasta lõpus, kui oli selge, et me liitume Euroopa Liiduga,” ütles Neivelt. Tehnoloogiliselt on Eesti pangandus Neivelti sõnul maailma absoluutses tipus. “Aga neist mugavustest saab aru, kui viibid mõnda aega Eestist eemal,” ütles Neivelt ning lisas lõpetuseks, et praegusel ajal raha on, kuid ideid mitte.