Inflatsioonist on saanud globaalne probleem
Kui viimased viis-kuus aastat on globaalse hinnatõusu peamiseks mootoriks olnud kütusehinnad, siis sel aastal lisandusid jõuliselt toiduained. Toiduainete kiire hinnatõusu põhjusteks on ühest küljest elatustaseme tõus arenevates riikides ja teisalt nafta hind koos nn taastuvenergia kasutamise propageerimisega. Nimelt on paljudelt põldudelt toidukultuurid minema löödud ning seal kasvatatakse hoopis biodiisli valmistamiseks kasutatavaid kultuure, näiteks rapsi.
Kui seni vaadeldi kütust ja toiduaineid inflatsioonile lühiajalist mõju avaldavate teguritena, siis nüüd on neist saanud pikaajalise toimega hindade mõjutajad. See on aga pannud keskpangad keerulisse olukorda, sest uute tingimuste korral vanad mudelid ei tööta ja rahapoliitilised otsused võivad anda soovitule vastupidiseid tulemusi.
Financial Times kirjutas möödunud nädalal, et kui USA keskpank usub, et kõrge inflatsioon jääb kestma vaid paariks kvartaliks, siis paljud teised analüüsikeskused, kaasa arvatud Euroopa Keskpank, kardavad, et see mõju võib kesta kauem. Üha rohkem räägitakse viimasel ajal ähvardavast stagflatsioonist ehk kõrgest inflatsioonist aeglase majanduskasvu juures.