Infopuudus pärsib töömotivatsiooni
Mida suurem ettevõte, seda keerukam on igasuguse teabekorralduse organiseerimine. Samuti liigub info halvasti lameda struktuuriga ettevõtetes, kus alluvussuhteid on vähem ja kogu sisekommunikatsioon reeglina juhi õlul. Nii võibki juhtuda, et info ainsaks liikumise viisiks on “läbi imbumine”, tekitades töötajate hulgas vaid segadust ja kuulujutte. Kui kanal, kust info tulema peaks, ei tööta, siis luuakse tavaliselt oma versioon “poole kõrvaga” kuuldu põhjal, levitatakse seda kuluaarides ja nii võib sündida paksu pahandust nii ettevõtte sees kui ka väljapool. Eriti ohtlik on see juhtudel, kui ettevõte kavandab mistahes suuremaid muutusi: töötajaskonna, toodete/teenuste tasandil. Töötaja, kes on olulisest infot kõrvale jäetud, tunneb reeglina, et temast midagi ei sõltu ja tekib käega löömise tunne. Samuti võib piisava info mitteomamine põhjustada hirmu, usaldamatust ettevõtte suhtes ja pärssida töötahet.
Hästi toimiva sisekommunikatsiooni abil on seda võimalik vältida
Et infoliikumisest efektiivselt korraldada, peaks igas ettevõttes, olenemata selle suurusest olema infoliikumise süsteem. Eelkõige tuleks paika panna teabekorralduse eest vastutavad inimesed ja seejärel kanalid.
Vastavalt info väärtusele, võiks see liikuda, kas ettevõtte siselehe, intraneti, meili, messengeri või telefoni teel. Olulisemate teemade käsitlemiseks tuleks aga kindlasti töötajaskond kokku kutsuda ja info silmast silma edastada. See annab võimaluse küsimusi esitada, hirme maha võtta ja loob personaalsema tunde.
Efektiivse sisekommunikatsiooni abil on võimalik suurendada ettevõtte väärtust, on veendunud Veiko Valkiainen Eesti Energia Sisekommunikatsiooni juht. Eelduseks siin see, et töötajad järgivad ettevõtte põhiväärtusi ja võtavad neid ka omaks.
Kindlasti on ka töötajal endal oluline initsiatiivi üles näidata — vajalikku infot tuleb lihtsalt nõuda oma otseselt juhilt.