“Eestis tuleb tööandjatel valiku asemel praegu tegeleda otsinguga,” ütleb OÜ CVO Group juhatuse liige Agu Vahur. “Valida on mõnus ja see meeldib juhtidele, aga otsing on telefonimüügi tegemine. Firmadel puudub selleks kompetents ja see on ebamugav tegevus. Meie tegelemegi ärarääkimisega,” iseloomustab ta, miks täna rohkem ettevõtteid personaliotsingufirmade poole pöördub kui mõni aasta tagasi.

Ka Fontese partner Kaire Sutt tõdeb, et n-ö sihtotsingu osakaal mullu kasvas, kuna kuulutused ei tööta enam nii hästi ja tihti tuleb inimestele personaalsemalt läheneda, meelitada neid töökonkurssidel osalema.

“See on otseses seoses tööjõuturu pingelisusega,” ütleb Sutt. “Kui ettevõtted kasvavad ja arenevad kiiresti, siis inimestel on seal huvitav töötada ja nad nii palju uue töö järele ringi ei vaata.”

Nii tulebki personaliotsingufirmal vastavalt oma kliendi soovile mõelda, kust uus töötaja võiks tulla, ja teha talle otsepakkumine osaleda konkursil. Vahuri sõnul ei tule mõnikord kuulutuse peale mitte ühtegi avaldust ja töösoovijaid on võrreldes paari aasta taguse ajaga jäänud viis korda vähemaks — kui kunagi kandideeris ASi Kalev müügidirektoriks 980 inimest, siis täna võiks selle numbri vabalt sajaga jagada.

“Kodusistujaid praeguses turuolukorras praktiliselt ei olegi,” ütleb Vahur. “Tööturg on pigem miinusega ja puhtfüüsiliselt on töökohti rohkem kui inimesi.” Fonteses on läbi kukkunud mõned spetsiifiliste spetsialistide otsingud. Näiteks kui IT-firmad on otsinud mõnd kindla valdkonna teadmistega inimest, keda Eestis kokku on üldse kümmekond. Mõnele konkursile on saadetud ainult kaks CVd. Suti sõnul on olnud ka selliseid otsinguid, kus 20 sobivast sihtotsinguga leitud kandidaadist jääb sõelale ja on asjast huvitatud vaid kaks.

Peamiselt tippjuhtide värbamisega tegeleval Ariko ReServil on juht Igor Pässi sõnul viimasel ajal suisa järjekord ukse taga. Ja mitte töötutest tippjuhtidest, vaid juhita firmadest. “Meil läks väga hästi ja see on meie järgmisest majandusaasta aruandest ka näha,” kommenteerib ta, lugedes üles rea põhjuseid, mis mullu edu tõid. Peale professionaalsuse, stabiilsuse ja klientide usalduse toob ta välja majandussituatsiooni muutumise. “See on kaasa toonud hindade tõusu.”

CV Keskuse juhatuse liikme Raivo Heina arvates ongi hinnad tõusnud eelkõige traditsioonilise värbamise poolel. “Kui tahad head inimest, pead ta üle ostma,” sõnab Hein. “Veebiteenuste hinnad on natuke alla tulnud, oleme püüdnud mitte väga ahneks minna.”

Sellest hoolimata kasvas peamiselt veebiteenust pakkuva CV Keskuse käive mullu 4 miljoni krooni võrra ning kasumit teeniti üle 3 miljoni. Heina sõnul tegelevad nad praegu aktiivselt värbamispoole arendamisega — värbamine kavatsetakse märtsis-aprillis viia uue kaubamärgi alla. Seda hoolimata sellest, et ettevõtted tulevad Heina kinnitusel ka aina enam oma kuulutustega internetti.

“Praegu ettevõtjad otsivad häid töötajaid, aga neid ei ole, nad on juba heas ametis kinni,” sõnab CV Keskuse juhatuse liige Raivo Hein. “Sealt meie teenuse hinnad tõusevad ja käibed kasvavad.”

Tööandja pole enam jõupositsioonil

CVO Groupi juhatuse liikme Agu Vahuri sõnul on täna tavaline, et ettevõte ei vali töötajat, vaid inimene valib tööandja.

“Tavapärane on see, et inimesel on paari nädala jooksul neli-viis lõppintervjuud ja tema valib, millisesse ettevõttesse ta tööle läheb,” selgitas Vahur, lisades, et kandidaadid otsivad pakkumisi eri otsingufirmade kaudu, kuna ühe firma sees sellist oksjonipidamist ei lubata.

Tema sõnul on enne sellist käitumist esinenud nišikategooriates, näiteks kui mängus on mõni spetsiifiline programmeerimiskeel.

“Täna elavad paljud tööandjad veel illusiooniga, et nemad saavad valida,” lausus Vahur, kelle hinnangul on töötaja ja tööandja täna partnerid, kes on justkui mõistusabielus. “Täna pole tööandjal enam võimalik jõupositsioonile minna. Paljudele tuleb see olukord šokina.”

Personalifirmade käibed ja kasumid lähevad ülesmäge

Personaliotsingufirmade hinnangul on nende koguturu väärtus umbes 100 miljonit krooni aastas. Sellele lisandub veel tööjõurent, mille kogukäive aastas võib praegu olla kuni 50 miljonit krooni.

OÜ CV Keskus juhatuse liikme Raivo Heina hinnangul moodustavad umbes poole personaliotsinguturust töökuulutused (seda nii internetis kui ka lehtedes). Kuulutused internetis annavad kokku käivet 20-30 miljonit krooni ning ajalehtedes umbes 20 miljonit.

“Ülejäänud on traditsiooniline värbamine,” lausub Hein, kelle sõnu kinnitavad nii OÜ CVO Group juhatuse liige Agu Vahur kui ka Fontese partner Kaire Sutt.

Vahuri hinnangul on personaliotsinguturg viimase kolme aasta jooksul kordades kasvanud. 2003. aastal võis turu maht olla umbes 26 miljonit krooni ja kaks aastat tagasi 45-50 miljonit.

Sutt usub, et Fontest CV Online’i ja CV Keskusega ühte patta panna pole just kõige õigem, sest Fonteses arvestatakse konsultandi tunnimüüki, veebifirmades aga meediapindade ja keskkonna kasutamise müüki.

Fontese personaliotsingutega seotud käive kasvas Suti sõnul mullu 40%. “Ma usun, et kasv sel aastal jätkub,” sõnab Sutt. Nii kiiresti kui mullu käive enam ei kasva, usub ta. “Kui ma vaatan meie võimalikku turuosa ja turu mahtu, siis väga palju juurde võtta pole võimalik ega põhjendatud.”

Peamiselt veebiteenust pakkuva CV Keskuse käive kasvas mullu 12 miljoni kroonini ning kasumit teeniti seejuures üle 3 miljoni, 2004. aastal teeniti kasumit pisut alla 3 miljoni. CVO Grupp hindas, et nende kasum jäi viie-kuue miljoni vahele.

Kui 2003. aastal leidis Fontes uue töö 160 inimesele ja 2004. aastal 200-le, siis mullu juba 250-le. Kliente on Fontesel umbes paarisaja ringis. Osale püsiklientidest otsitakse aastas umbes kümmekonda uut töötajat. CV Online’is oli reedel üleval 615 tööpakkumist. Vahuri sõnul olid nad veel mõni aasta tagasi rõõmsad, kui lehele 100 kuulutust kokku sai. Aasta tagasi oli kuulutusi keskmiselt 300. CV Keskuses on iga päev ülal umbes 1300 kuulutust.

“Oma mätta otsast oskan öelda, et meie poole pöördutakse siis, kui endal pole ressurssi, kompetentsi või aega,” selgitab Sutt. “Või siis on ise proovitud, aga pole õnnestunud vajalikku töötajat leida.”.