Äripäeva hinnangul peavad inkassofirmad avalikku häbiposti panema need isikud, kes oma võlgnevusi korrektselt ei likvideeri. Need, kes on aga võlad tasunud, tuleb nn mustast nimekirjast maha võtta. Toimetuse hinnangul ei ole eetiline võlglastena serveerida inimesi, kes on oma võla tasunud.

Kellelegi võlgniku sildi riputamine mõjutab selle isiku võimalusi tegelda ettevõtlusega. Seetõttu kehtib võlglaste nimede avaldamisel vanasõna: “Üheksa korda mõõda, üks kord lõika”.

Kui vaadata ajalehtede reklaamikülgedel ilmuvaid inkassofirmade koostatud tabeleid, võib võlgade nõudmisega tegelevate ettevõtete kaitseks öelda, et nende eksimusi ja hilisemaid vigade parandamisi on olnud harva. Kahjuks ei saa seda öelda inkassofirmade kodulehel olevate andmete kohta.

Kui Äripäev hakkas tegema ülevaadet prominentsetest võlglastest ja küsis neilt kommentaari, selgus, et osa nimekirjas olevaid isikuid ja asutusi on oma kohustused juba ammu ära täitnud, aga firma lohakuse tõttu on nad jäänud nimekirja. Ühest reeglit, mille alusel keegi häbiposti riputatakse ja mil ta sealt ära võetakse, inkassofirmadel ei ole.

Inkassofirmade nimekirjade puuduseks on ka see, et need ei ole kasutaja-sõbralikud. Raske on saada kiiret ülevaadet võlglastest. See võib olla üks põhjus, miks osa prominente suhtub avalikku häbiposti ükskõikselt.

Julianuse Inkasso Agentuuri ärinõueteosakonna juhataja Tarvo Rahumägi peab ajalehtedes ilmuvate võlglaste nimekirjade avaldamist väga mõjusaks vahendiks raha tagasisaamisel. Tema sõnul satuvad lehte kõige probleemsemad võlgnikud.

“Kuna seda tabelit võetakse äriringkondades vägagi tõsiselt, on meid tihti palutud jätta üks või teine nimi välja. Tihti on ka nii, et paneme korra nime lehte ja tänu sellele saame võlgnikuga lõpuks ometi kontakti,” rääkis Rahumägi. Tema kinnitusel on avalike nimekirjade eesmärk hoiatada ja mõjutada. Rahumägi hinnangul saavad umbes poolte võlglastega asjad korda.

Loomulikult ei meeldi võlglaste nimekirjad inimestele, kes nendesse satuvad. Kuigi inkassofirmad kasutavad avalikkust võlglaste mõjutamiseks, on nendest nimekirjadest kasu kõigile, kes ettevõtluses tegutsevad.

Intrum Justitia uuringu järgi on Eesti firmade väljastatavate arvete keskmine maksetähtaeg 20 päeva. Keskmine raha laekumise aeg alates arve väljastamise kuupäevast on nii firmade kui eraisikute puhul 29 päeva. Tähtaja möödudes on veidi üle 40% arvetest tasumata ja 60 päeva möödudes on tasumata veel üle 10% arvetest.

Maksekultuur on võrreldes varasemate aastatega paranenud, väitis Intrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe. 2000. a viivitasid Eesti firmad maksete tasumisega keskmiselt 14 päeva. Samas on ka arvete keskmine tähtaeg pikenenud 17 päevalt 20-le.

Alati pole võla tekkimine seotud pahatahtlikkusega. Ettevõtluses ei tule kõik välja nii, nagu algselt loodeti. Oluline aga on, et oma võlgnevusi tunnistatakse ja tehakse kõik, et need likvideerida.