Innovaatilistel ettevõtetel kasvas müügitulu töötaja kohta 1,3 miljonilt kroonilt 2004. aastal 1,7 miljonile kroonile 2006. aastal ehk 31 protsenti.

Statistikaameti ettevõtluse aastastatistika talituse peaanalüütik Aavo Heinlo selgitas, et seni on innovatsiooniks peetud just tehnoloogia uuendamist.

Vedur pole lihtsalt vedur

“Eesti Raudtee ostis uued vedurid, võib arvata, et vedur on vedur, aga uued vedurid veavad kaks korda pikemaid ronge,” selgitas Heinlo.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase kinnitas innovatsioon olulisust.

“Eesti raudteed olid Nõukogude Liidu lagunemiseni 19. sajandi lõpu seisus. Nüüd on meie eesmärk olla võimalikult lähedal kaasajale,” sõnas ta.

Näiteks tõi ta raudteesidesüsteemi ehk signaalid, mis liiguvad liiprites ja annavad muu hulgas teada, kui raudtee on katki. “Paljude asjade eest, mida enne tehti käsitsi, hoolitseb nüüd automaatika. 3-4 aastat tagasi töötas meil 3000 inimest, praegu 2000,” tõi ta näiteid.

Tere ASi juhataja Ülo Kivine ütles, et innovatsioon “võtab heas mõttes une”. “Kõige lihtsam on seda mõõta muidugi proportsioonis käive versus töötajate arv, kuid siin tuleb arvestada ka muid mõjureid. Näiteks on toiduainetesektoris viimase poole aasta jooksul toimunud hindade tõus, mis kasvatas sektori kogumahtu tervikuna, kuid ei saa öelda, et sektor oleks nüüd hulga innovaatilisem kui aasta varem,” ütles Kivine.

Ainulaadsed tooted

Tere ASis algab innovatsioon sisemistest protsessidest ja toimub pidevalt ettevõtte sees. ” Tere ASi tooteportfelli lisandusid sel kuul Dr Helluse tootesarja uudsed oomega-3 jogurtid, mis on esimesed sellised piimatooted Eestis,” ütles ta.

Statistikameti avaldatud andmete põhjal võib tõdeda, et Eesti ettevõtluse innovaatilisus jäi 2006. aastal 2004. aasta tasemele, langus 48,7 protsendilt 48,1 protsendile. Tööstuses oli innovaatiliste ettevõtete osatähtsuse keskmine aastane juurdekasv aastatel 2000-2004 6,4 protsenti, aastatel 2004-2006 aga 8,3 protsenti.

Teeninduses langes innovaatiliste ettevõtete osatähtsus 51 protsendilt 2004. aastal 40 protsendile 2006. aastal. Euroopa Liiduga liitumine tõi kaasa innovatsioonibuumi. “Oli võimalus innovatsiooniks. Need otsused ei ole ühepäevaliblikad,” põhjendas Heinlo uutmise kerget jahtumist.