Integratsiooniprojektid annavad haltuuraotsi

Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus (MEIS) maksab nii töötajatele kui ka poliitikutest nõukogu liikmetele lisatasusid erinevate lisatööde eest, mida nad kokku tegid mullu 300 000 krooni eest.

See summa jagunes 19 töötaja ja mõne nõukogu liikme vahel, kokku oli lisatööde lepinguid mullu 350. MEISi juhatuse esimees Tanel Mätlik selgitas, et asutuse eripära kohaselt ei ole palju projekte, konkursside hindamisi või tõlkimisi-toimetamisi töötajate põhitegevus ja selleks tuleb neid eraldi lepinguga palgata.

“Me muidugi vaatame, et lisatöö põhitööd ei hakkaks segama,” sõnas ta. Lisaks kutsutakse komisjonidesse õppejõude ja asjatundjaid, keda tasustatakse samadel alustel. Mullu peeti 45 konkurssi või hanget ja sõlmiti 600-700 lepingut.

Endine MEISi nõukogu liige Ants Pauls rääkis, et tema teenis 8500 krooni, osaledes paljudes hindamiskomisjonides. “Laekunud tööde läbivaatamiseks on ekspertkomisjon, kus on ka nõukogu liige,” jätkas ta. “See võttis lisaaega, see oli meile rohkem kohustus kui soov.” Lisatasusid said nõukogu liikmed Ignar Fjuk, Sergei Ivanov ja Mati Heidmets.

Mätlik lausus, et tänavu jäävad nõukogule tähtsamad ülesanded, komisjonidesse nõukogu liikmeid enam ei kutsuta. Lisatasude süsteem muutub läbipaistvamaks ja tasusid vähendatakse. Paljud projektitöö tegijad tuleks võtta tööle tähtajatute püsilepingutega, kuid see eeldab teistmoodi rahastamist riigi kaudu. Praegu tuleb palju raha projektide peale ja MEIS peab inimese võtma kindla töö tegemise ajaks, rääkis Mätlik.