Millal on õigus reisikorraldajal leping üles öelda ja kas selle vastu kindlustus ka on olemas?

Reisikorraldajal õigus leping üles öelda, kui reisiteenuse osutamine muutub võimatuks või oluliselt raskendatuks või ohtlikuks vääramatu jõu tõttu. On mõistetav, et lennuliikluse ootamatu peatamine on asjaolu, mida reisikorraldaja ka parima tahtmise juures mõjutada ei suuda, samas tuleb arvestada sellega, et reisikorraldaja peab vajadusel suutma tõendada, et üles ütlemise põhjustasid vääramatu jõu asjaolud.

Kindlustus on olemas. Vastavad kindlustustooted, mille alusel kindlustusettevõtja võtab enda kanda reisi katkemisest tingitud võimalikud lisakulud, on meil müügil.

Kui on konkreetne huvi, siis kindlasti tuleb reisikorraldajalt või kindlustusseltsilt üle küsida.

Kui reis toimub alles näiteks 5-6 kuu pärast, aga soovin reisikindlustust näiteks täna sõlmida, kas siis ka ei ole vulkaanipurse nn ettenägematu asjaolu või läheb see siiski reisitõrke alla? Või nüüd ongi ja jääbki nii, et vulkaanipurskest tingitud ärajäänud reisid klientide enda risk?

Väga vähetõenäolise stsenaariumi korral, et seesama tänane kriis kestab edasi ka järgmise 5-6 kuu vältel (st sama vulkaan paiskab jätkuvalt tuhka atmosfääri), ei lähe see reisitõrke alla.
Kui aga praegune kriis lõpeb ja 5-6 kuu pärast toimub mingi uus vulkaanipurse, siis sõltub kulude hüvitamine juba kindlustusfirma tingimustest.

Tahaksime rõhutada, et enamikul kindlustusfirmadest (aga mitte kõigil) on ka praegu vulkaanipurskest tingitud kahjud välistuste hulgas. See, et hetkel ollakse nõus siiski kahjusid käsitlema, on vastutulek kliendile ja kindlustusseltsi paindlikkus.

Minul on laupäeval ees reis Türki. Reiskorraldajad kinnitavad praegu, et reis toimub. Mis saab aga siis, kui jääb reis ära? Kas mulle makstakse reisiraha 100% ulatuses tagasi?

Kui vääramatu jõu asjaolud jätkuvad, on Eestis lendu ootavatel klientidel ja reisikorraldajal õigus sõlmitud reisileping üles öelda (võlaõigusseaduse § 879 lg-1). Vääramatu jõu tõttu reisilepingu ülesütlemisel on reisijal õigus reisitasu tagastamisele. Reisitasust on maha arvutatud mõistlik hüvitis osutatud või reisi lõpetamiseks veel osutatavate reisiteenuste eest. Osutatud reisiteenuseks on üldjuhul bürookulud reisi ettevalmistamiseks, viisa jmt. Selline kulu täpsustatakse igakordselt reisikorraldaja poolt.
Reiskorraldaja maksab raha tagasi siis, kui reis ära jääb. Esimesena pakutakse alati asendusreisi võimalust.

Missugune kindlustusfirma praegu hoolib oma klientidest kõige enam ja on aidanud oma kliente? Kas mitte praegune olukord ei anna hinnangut reisikorraldaja ja kindlustusfirma kliendi hoolivuse kohta.

Kindlustusfirmad on kõik leevendanud oma tingimusi ja teinud tublit tööd. Kahjuks on selline olukord esmakordne kõikide osapoolte jaoks ja seetõttu on info olnud võib-olla veidi segane. Ei saa hetkel tuua välja ühtegi konkreetset kindlustusseltsi, Estraveli vaatepunktist on kõik seltsid olnud mõistvad. Estravel teeb koostööd reisikindluse-alaselt Ergo Kindlustusega, Salva Kindlustusega, IF Kindlustusega ja Seesam Kindlustusega.

Kas kogu see tuha-jant mõjutab pikemas perspektiivis ka reiside hindu ehk siis, kas reisibüroo tõstab reisipakettide hindu, et tuha tõttu saamata jäänud tulu tasapisi (varjatult) tagasi teenida?

Kuna turismisektoris on konkurents tugev, siis see ei ole tõenäoline.

Mul on lend ostetud (koos reisitõrkekindlustusega Salvalt, kehtivusega 15.05-30.05) 03.03, 2010, marsruudiks Tallinn-Ateena-Tallinn, ümberistumisega Prahas.
Väljalend 15.05 ja tagasi 30.05.

Hetkel süvenevad kahtlused, et kas lend ikka toimub, kui see va Katla veel purskama hakkab. Ja kui lend Tallinnast toimub, siis kas ikka Tšehhist edasi saab ja sama mure tagasitulekuga.

Millal peaks uurima lennu edasilükkamise võimalust või siis piletiraha tagasisaamist? Kas raha saab tagasi ka Salvalt - tervise-ja reisitõrkekindlustus?

Kahjuks ei oska keegi Katla vulkaani purskamist ette näha. Seega me pigem soovitame oma reisiplaane mitte muuta. Kui tekib uus eriolukord, siis kehtestavad lennufirmad ka reeglid, mille järgi käituma peab. Kui lend ei välju, on kaks võimalust - pilet tagasi müüa või broneerida lend hilisemaks ajaks.

Pileti soovitame tagasi müüa täielikult kasutamata piletite puhul - tagasi saab kogu raha. Osaliselt kasutatud piletite eest saab raha tagasi kasutamata reisiosaga proportsionaalselt (aga reisi jätkamiseks tuleb siis osta uus pilet).
Kindlasti peab jälgima infot lendude toimumise või annulleerimise kohta lennujaama ja/või lennufirma kodulehelt.

Meil töökaaslasega on broneeritud 3. maiks lennupiletid Aasiasse. Kuidas teile praegu tõenäolisem tundub, kas see reis toimub või ei toimu? Või teine küsimus, kas meil tasuks sõita? Kas kahe nädalaga laabub olukord niivõrd, et asjad toimivad tavapäraselt, nagu veel nädal tagasi? See ei ole nii hädavajalik reis, et ennast meelega ekstreemsesse olukorda panna, kui võib olla saame küll Aasiasse, aga ei saa näiteks tagasi ...

Hetkel tundub, et 3. maiks peaks kõigi eelduste kohaselt olema lennuliiklus taastunud graafikujärgseks, kui ei ilmne uusi asjaolusid, mis taastumist raskendaks.
Kui lennupiletid on juba ostetud ja lennuliiklus toimib normaalselt, siis kehtivad piletite muutmise ja tühistamisepuhul tavapärased muutmis- ja tühistamistingimused.

Kas oskate reisijate meeleolu ette aimata: kui tõenäoline tundub et eestlased hakkavad ettevaatlikumalt suhtuma lendamisse üleüldse ja puhkavad kodus?

Kui me vaatame kogemusi mõneaastataguste suuremate sündmustega nagu 9/11 või tsunaami 2004. aasta lõpus, siis on ehmatus püsinud suhteliselt lühikest aega ja pikemas perspektiivis see oluliselt eestlaste reisimist mõjutanud ei ole.

Kas reisifirma saab ka iseennast reisitõrke puhul kindlustada? Või see on ainult reisija võimalus? Näiteks kui reisifirma end kindlustaks reisitõrke puhuks, siis praegu reisifirmad maksaksid inimeste öömajade ja muude kulude eest ja pärast kindlustus korvaks reisifirmale need kulud.

Täna ei saa reisibüroo kindlustada oma tegevust reisitõrke osas. Ainus võimalus on, et reisija ostab reisitõrkekindlustuse.

Meil ees reis väljumisega sel laupäeval, reisitõrkekindlustus olemas. Arvestades kujunenud olukorda, kas ka reisija saab sõlmitud lepingust taganeda VÕS par. 879 alusel ning tasutud summad kompenseeritakse (va reisifirma tehtud kulutused jms).

Kuna olukord on normaliseerumas, siis praegu on kõik reisikorraldajad teada andnud, et reisid toimuvad ja kui klient soovib reisi tühistada, siis kehtivad tavapärased tühistamistingimused.

Turmismipiirkondadesse läheb erakorralisi tšarterlende rahvast tagasi koju tooma tühjade lennukitega. Kuidas oleks võimalik nendele lennukitele Tallinnast puhkusepiirkonda ühe otsa pilet osta?

Seda peaks küsima otse reiskorraldusfirmadest.

Kas seoses inimeste usaldamatusega lennukite vastu on märgata ka ajas kaugemal olevate broneeringute ülesütlemisi jne. Kas sellest lähtuvalt võiks loota hea hinnaga Tallinnast väljuvaid pileteid osta? Sama küsimus ka paketireiside kohta - kas on võimalik odavalt üles öeldud reisipakette osta?

Kui olukord on normaliseerinud ja kõik õhuruumid on avatud, siis kehtivad reisijatele tavapärased muutmis- ja tühistamistingimused. Estravelis ei ole siiani märgata olnud, et kliendid sooviks massiliselt oma reisidest loobuda. Tulevikku suunatud reise planeeritakse praegusel hetkel usinalt.

Kas reisikorraldajad omavad teatud summat eriolukordadeks, kui on vaja teha täiendavaid kulutusi inimese reisi jätkamiseks või tagasipöördumiseks koju?

Kuna Estravel ei ole reiskorraldaja, siis ma kahjuks saa rääkida reisikorraldajate eest.

Kuidas te saate müüa kolme USA linna 5555 EEK hinnast eest, kui sellist hinnaga piletit Stockholmist ei eksisteeri. Kui eetiline on teie rehepaplik trikk valideerida piletid teise lennufirma alt, niimoodi mitte makstes lennufirmadele kütusetasu? Teate väga hästi, et Rootsis on selline asi keelatud.

Sinu väited ei vasta tõele. Kui Sul on teema vastu põhjalikum huvi, siis palun võta minuga ühendust (kontaktid leiad Estraveli veebilehelt), hea meelega selgitame Sulle IATA reeglistikku täpsemalt.

Tarbijakaitse lehelt võib leida:
Lepingupooled kannavad reisiga seotud lisakulud võrdsetes osades juhul, kui reis on jäänud pooleli vääramatu jõu põhjustel (VÕS § 879 lg3).
Muud lepingu ülesütlemisest tulenevad lisakulud kannab kumbki lepingupool ise (nt tarbijal saamata jäänud töötasu, reisikindlustuse pikenemiseks tasutud summa).

TEz Tour teatab aga samas, et: ülesütlemisest tekkivad lisakulud, ennekõike majutuse, toitlustuse jmt kulud kannab reisija.

Milliste kulude jaotusest siis ikkagi räägitakse? Milliseid kulusid peab reisikorraldaja reisijatega jagama?

Ja kas reisijatel tuleks olla eriti tänulik nende reisifirmade vastu, kes on teatanud, et katavad omast taskust reisijate toitlustus- ja majutuskulud nende päevade eest, mil reisijad ei saanud koju sõita?

Kooskõlas võlaõigusseadusega on pakettreisilepingu mõlemal poolel nii reisijal kui ka reisikorraldajal õigus leping üles öelda, kui reisiteenuse osutamine muutub võimatuks või oluliselt raskendatuks või ohtlikuks vääramatu jõu tõttu. On mõistetav, et lennuliikluse ootamatu peatamine on asjaolu, mida reisikorraldaja ka parima tahtmise juures mõjutada ei suuda.
Tuleb kohe alguses märkida, et lepingu rikkumisel vääramatu jõu asjaolude tõttu ei vastuta reisikorraldaja reisija saamata jäänud töötasu või muu sellist laadi kahju hüvitamise eest.

Sügav kummardus nende reisikorraldajate ees, kes võtavad enda kanda kõik võimalikud lisakulud arvestamata kehtestatud miinimumnõudeid. Usun, et kõik reisikorraldajad tulevad reisijatele teatud ulatuses vastu ja reisijatega koostööd, et leida mõistlikud lahendused tagasireisi korraldamiseks.

Iga reisikorraldaja kohta saab muidugi täpsemalt küsida nende endi käest.

Kui suur mõju on olnud kogu sellel tuha-jamal lennupiletite müügile? Kui palju on müük vähenenud või pole teil hoopis aega olnud ka tellimusi vastu võtta?
Kui suur osa lennupiletitest ostetakse Eestis reisibüroolt ja palju otse lennufirmalt?

Eks viimase nädala jooksul oleme esmajärjekorras teenindanud neid, kes hädas välismaal või siis neid, kel vaja pileteid kiiresti tühistada või muuta. Samas on nädalapikkune periood liiga väike selleks, et anda hinnangut lennupiletite müügi tendentsi kohta. Päringuid tuleb hetkel sisse päris usinalt, ei saa kurta.

Kuivõrd mõjutavad hiljutised sündmused puhkusepakettide või lennupiletite hindu? Osa transpordifirmasid nägi siin kohe võimalust hindu tõsta, kas puhkusepakettide hind ei peaks lähiajal nt langema, kuna siis taastuks reisijate usaldus kiiremini?

Seda on raske teiste ettevõtete eest vastata. Mulle siiski tundub, et nõudlus paneb hinnad paika ja olulist hindade tõusu me ette ei näe. Nagu ka puhkusepakettide hindade langust – ma ei saaks öelda, et puhkusepaketid oleksid Eestis liiga kõrgete hindadega.

Palju hädalisi veel välisriikides on? Neljapäevaks on vist asi lahenenud? Mis saab edasi ehk millal normaalne rütm taastub?

Normaalse rütmi taastamiseni läheb aega. Mitmed lennujaamad on veel suletud ja kõik, kes soovisid, ei ole sugugi veel lendama pääsenud. Eelisõigus on ikka neil, kellel on konkreetsele lennule pilet. Eelmiste päevade mahajäänute lennule saamise otsustab lennufirma.