Investeering lambakasvatusse

Aastaid madalseisus olnud lambakasvatusega on viimasel ajal tegelema hakanud mitu tuntud ettevõtjat, samuti on lammaste arv ja kasvatajate hulk hüppeliselt kasvanud.

Ärimees Rein Kilgi paari aasta tagune soov osta lambaid kokku ja hakata lambakasvatusega tegelema tõstis tõulammaste hinda, samas tõi ka juurde aastaid madalseisus olnud valdkonnaga tegeleda soovijaid. Viimase viie aastaga on lammaste arv Eestis neljakordistunud.

“Tekkis olukord, kus nõudlus ületas pakkumise,” rääkis lambakasvatajate seltsi asejuhataja Ell Sellis. “Kilgi ostusoov kergitas hinda ja seetõttu olid ka teised sunnitud rohkem maksma.”

Praeguseks on Rein Kilgil Jõgevamaal Palamusel ja Lõuna-Eestis Otepääl kokku 1500 lammast, sellega on Kilk Eesti suurim lambakasvataja. Samas tahab ta karja veelgi suurendada. Otepääle Nõuni kanti on ehitamisel uus laut ja sinna on plaan juba sel aastal tuua karantiini Inglismaalt 200 lammast. Liha töötlemiseks on tal oma lihatööstus.

Lambakasvatajad teavad, et Eesti suurettevõtjatest on lammastega tegelemise võtnud sihikule ravimite hulgimüügifirma Magnum Medical asutaja Margus Linnamäe, kes on soetanud Rein Kilgi naabruses Nõuni kandis 400 hektarit maad ning käinud Gotlandil lambaostu sobitamas. Linnamäe ise ei soovi oma tegemisi kommenteerida.

Muusikaärimehena tuntud Jüri Makarov alustas paar aastat tagasi oma maakodus kümne lambaga, nüüd on neid 53.

“Meie oma lambaid ei söö. Meil on naabriga kokkulepe, et tema sööb meie omi ja meie tema omi,” ütles Makarov. Makarov lisas, et ta ei pea lambaid ärilisel eesmärgil, samas on asi hobi mõõtudest välja kasvanud. Lammastega tegelemiseks on abiline palgatud, üle talve pidamiseks on laut ehitatud ja suviti tuleb lammastele talvesööta teha.

Makarovi lammaste kasutada on viis kuni kuus hektarit maad ja nende peamine ülesanne on kasida maastikku. “Lambapidamise mõte tekkis, kui avastasin, et mul läheb iga nädal tervelt üks päev niitmisele ja trimmerdamisele,” rääkis Makarov.

Hobikorras lambapidajana on end tutvustanud ka ettevõtja Raimo Kägu, kes kasvatab mõnekümnepealist lambakarja.

Ell Sellis rääkis, et uute lambakasvatajate seas on märkimisväärne hulk noori.

“On nii noori, kel on ostujõudu ja huvi, kuid pole teadmisi, aga on ka noori, kel on nii ostujõudu, huvi kui ka teadmisi,” ütles Sellis. “On selliseid missioonitundega inimesi.”

Rein Kilgi lambaid Otepääl hooldav Marju Kütt rääkis, et kui nad mehega pisut iseseisvamaks saavad, siis tahavad ka nemad hakata lambaid pidama.

“Mu isal on Jõgevamaal lambakari, tema eeskujul tahaks hakata lambaid pidama,” ütles Kütt.

Ta arvas, et lambakasvatus tasuks end ära, sest abiks on Euroopa Liidu utetoetus ja osa kuludest saaks tasa noorte jäärade lihaks müümisest.

Utetoetust saavate lammaste arv on Eestis viie aastaga kahekordistunud, olles kõikunud 180 ja 230 krooni vahel. Ostes maksab noor utt 2500 krooni. “On kohti, kust saab ka 700 krooniga,” ütles Sellis. Lihakeha eest saab keskmiselt 1000 krooni.

Sellis kinnitas, et lambalihast on Eestis puudus ja lammaste lihaks müüjaid võiks rohkem olla, kuid samas ei paku kombinaadid head hinda.

Kui veel kaks aastat tagasi oli Eestis keskmise karja suurus 20 lammast, siis nüüd on see 50. Järjest rohkem on ka 100- kuni 200pealisi karju.

Optimaalset kaja suurust on raske hinnata. Sellise sõnul on võimalik 200–300pealise lambakarjaga juba elatist teenida.

Kui lambaid on rohkem, näiteks 500 kuni 1000 või isegi rohkem, siis ei saa lambapidaja Euroopa Liidu toetusi, samuti peab ta võitlema keskkonnaprobleemidega ja haiguste levimise riskiga, mis tekib loomade suure kontsentratsiooniga.

Kilk ja Linnamäe on Otepää kandis suurimad maaomanikud

Ettevõtjad Rein Kilk ja Margus Linnamäe on Otepää lähiümbruse suurimad maaomanikud.

“Otepää kandis on palju suvilakrunte ja neist ka paljud prominentsete inimeste omandis, kuid maatükid ise pole kuigi suured,” ütles Otepää vallavalitsuse omandi- ja maareformi spetsialist Tõnu Täär.

Järvekontserte korraldava Leigo talu lähinaabruses on Rein Kilgil 150 hektarit maad ja Linnamäel 400 hektarit.

“Minu maasoetus on puhtalt ärilise eesmärgiga, tegelen seal lambakasvatusega,” ütles Kilk. Lisaks lammastele on samal maatükil ka majutusteenust pakkuv Söödi puhkemaja, kus Otepää ümbrust külastavatel turistidel on võimalik rentida pesemisvõimalusega väike hütt. Samas on võimalik rentida ka peomaja.

Kilgil on põllumajandusega tegelemiseks lisaks ligikaudu 90 hektarit Jõgevamaal Palamuse vallas.

Margus Linnamäe ei soovinud enda tegutsemist Lõuna-Eesti kinnisvaraturul kommenteerida.