IT-miljonärid kaks aastat hiljem
Mis on saanud teistest firmadest, kuhu on toona miljoneid kroone investeeritud? Ainsana on seni kahjumit produtseerimata hakkama saanud nüüd ameeriklastele kuuluv tarkvarafirma Datalane, mis tegutseb fusionOne’i nime all.
Datalane toodab väliskliendile
2000. aasta märts:
Eesti väike tarkvaraarendusfirma Datalane sõlmis kokkuleppe USA IT-firmaga fusionOne ettevõtte müügi kohta. Kui palju saavad Datalane’i omanikud Aleksandr Tsarkov ja Mihhail Roždestvenski firma aktsiate eest, ei avalikustata. Tehing toimus aktsiate vahetuse teel ja hinnanguliselt ulatus 8–16 mln kroonini. fusionOne kavatseb noteerida ennast sügisel USA tehnoloogiafirmade börsil Nasdaq. “Niimoodi võivad Datalane’i tegijatest saada Eesti rikkaimad inimesed,” ütles Joakim Helenius, kelle hinnangul võiks Datalane’i väärtus olla ka 160–320 miljonit krooni.
Datalane arendab mobiiltelefonide tarkvara Cellular Exchange, mida juba müüakse ühe USA firma hallatavas internetipoes hinnaga 470–1100 krooni. Cellular Exchange’i abil võib vahendada näiteks andmeid Outlooki ja mobiiltelefoni vahel.
2002. aasta:
Kasumit ja käivet kahekümnekordistunud Datalane tegutseb FusionOne’i nime all ja toodab tarkvara USA ja Euroopa turgudele. “Me tahame aidata inimesel üle kanda informatsiooni ühest seadmest teisse nii, et alati oleks kättesaadavad vajalikud andmed — inimesed, sündmused, kohtumised, kirjad ja et selline elektrooniline märkmik töötaks igas elektroonilises abivahendis, olgu see sülearvuti, pihuarvuti või mobiiltelefon,” räägib OÜ Datalane asutaja ja juhatuse liige Mihhail Roždestvenski. “Töötame põhiliselt USA ja Euroopa turu jaoks, sest seal on nõudlus sellise tarkvara järele.“
Datalane kuulub täielikult fusionOne Inc-ile, mis polegi õnneks või kahjuks Nasdaqile jõudnud. Datalane arendatud tarkvara Cellular Exchange sai nimeks fusionPhone. “fusionOne rahastab ja juhatab tootearendust, fusionOne’ist tulnud rahaga saime korraldata rohkem kui 50 inimese tööd,” ütleb Roždestvenski.
Kunagi ennustati, et Roždestvenskist ja Tsarkovist võivad saada Eesti rikkamad inimesed.
“Kui kõike-kõike arvesse võtta, siis Datalane’i asutajaid võiks miljonärideks nimetada küll,” naeratab Roždestvenski. “Kuigi peamine saavutus on huvitav töö heas kollektiivis, huvitavate ülesannete lahendamine ja tehnilise edu saavutamine.” Roždestvenski märgib, et Datalane’i asutajad ei ole ärimehed sõna otseses mõttes, vaid pigem kõrgtehnoloogilise tootmise juhid. “Me oleme firma edust huvitatud, sest seal juhul muutuvad meie aktsiad tõeliseks materiaalseks eduks,” lisab ta.
2000. aastal kasvasid Datalane’i käive ja kasum 1999. aastaga võrreldes 20 korda. Mihhail Roždestvenski ei avalikusta eelmise aasta majandustulemusi, kuid märgib, et need on umbes samal tasemel, mis 2000. aastalgi. “Ainult inimesi on poolteist korda rohkem,” ütleb ta. “Tehnoloogiamullide lõhkemise aja ülesime üle suhteliselt edukalt tänu mõistlikule finantspoliitikale, USA kontoris vähenes töötajate arv, kuid meile tuli inimesi tööle juurde.”
Privador loodab kasumit
2000. aasta märts:
Balti Cresco Investeerimisgrupp omandas 30 protsenti Privadori aktsiaid nelja miljoni krooni eest. 51,5% aktsiatest kuulus 23 Privadori töötajale ja 18,5% riigile kuuluvale ASile Küberneetika. Firmat juhib Tarvi Martens.
Balti Cresco Investeerimisgrupi juhatuse esimees Andres Rätsepp ei välista ka võimalust, et paari aasta pärast ehk siis praegu võidakse privador.com noteerida Nasdaqil.
Prognoosi kohaselt kasvab Privadori käive 2005. aastal 200 miljoni kroonini ja kasum 50 miljoni kroonini.
2002. aasta:
Eesti ühe teadusmahukama IT-firma ASi Privador kaks aastat tagasi Cresco Investeeringute Grupilt saadud rahasüst jäi viimaseks, sel aastal plaanib aga firma kasumisse jõuda.
Aasta pärast Privadorisse tehtud investeeringut lahkusid Crescost firma juhid Andres Rätsepp ja Indrek Rahumaa, kes tegutsevad nüüd investeerimisfirmas Alta Capital. Alta Capitali läksid üle ka Privadori aktsiad.
Tollal Crescolt laekunud investeeringust läks Privadori praeguse juhataja Tõnis Reimo sõnul kolm miljonit tootearendusse ja ülejäänud turundustegevusse.
“Tootearendusest on enamik investeeritud digitaalallkirja arendusse,” räägib Reimo. “Edaspidi hoiame suhet pigem vastupidisena ning suuname enamiku oma ressurssidest turundustegevusse eksporditurgudel.”
Eelmise aasta novembris lahkusid Privadorist firma üks asutajaid arendusdirektor Tarvi Martens ja tegevjuht Indrek Kasela, kuid neil on seni säilinud osalus Privadoris.
“Mul on Privadoris väga väike, mitteoluline osa, midagi ühe protsendi kanti,” räägib Martens, kes töötab praegu sisuliselt samal alal — ASis Sertifitseerimiskeskus teenuste arendusjuhina.
“Tollal oli mull veel lõhkemata ja idee oli selles, et laine harjal õnnestub ennast edukalt ära müüa,” meenutab ta kahe aasta taguseid tegemisi. “Firma oli üles ehitatud põhimõttele, et välja töötada unikaalseid tooteid ja eeldasime ikka teise investori tulekut, mida aga ei juhtunud. Raha sai ära kulutatud, uut aga ei tulnud.”
2000. ja 2001. aasta lõpetas Privador kahjumiga. “Kasumisse plaanime jõuda käesoleval aastal,” prognoosib Reimo. “Selle aasta käive ei tohiks tulla alla 7 miljoni krooni, kuigi hetkel käsil olevate müügiprojektide õnnestumine võib seda summat ka mitmekordistada.”
“Privadori turuosa maailmaturul ei ole hetkel veel märkimisväärne, Eesti infoturbe turul on Privadori kommunikatsiooniturbe tooted tõenäoliselt suurima installatsioonide arvuga,” ütleb Reimo.
Privador teenis tänavu esimeses kvartalis 300 000 krooni kasumit, firma käive oli 1,7 mln krooni.
Helmes edestab arengu kiiruse poolest Nokiat
2000. aasta märts:
Baltic Republics Fund (BRF) ostab Helmese juhatuse esimehelt Jaan Pillesaarelt 25 miljoni krooniga veerandi Helmese aktsiatest, veel hiljem suurendatakse osalus 30 protsendini, investeeringu kogumaht on 34 miljonit krooni.
Tehingust saadud raha investeerib Pillesaar Helmese tegevuse laiendamisse, plaanis on osta mitu firmat Eestis, Lätis, Leedus ja mujal Euroopas ning võtta rohkem inimesi tööle.
Esialgsete prognooside kohaselt oodatakse Helmeselt 50protsendilist käibe- ja kasumikasvu.
2002. aasta:
Aastal, mil toimus Helmese aktsiate müük BRFile, sai ettevõte üle 3 miljoni kahjumit, selleks aastaks prognoosib Helmese juht Jaan Pillesaar aga 5–10 miljonit krooni kasumit.
“Kapitali kaasamine ettevõttesse on olnud kahtlemata abiks. Esiteks lubas see meil edasi kasvada, enne kapitali kaasamist oli bilanss ikka väga pingul,” nendib ASi Helmes juhatuse esimees Jaan Pillesaar. “Teiseks andis võimaluse uurida laienemisvõimalusi lähiturgudel, laienemismudelid parteritega läbi töötada ja õigete mudelite leidmiseks veidi katsetada. Kolmandaks saime välja arendada perspektiivsed kompetentsid ja tooted, millega on ehk võimalik ka Eestist välja minna.”
Pillesaar parandab ka omal ajal ajakirjandusse läinud esialgsed tehingu numbrid. “Tehingu käigus me muutsime veidi tehingu struktuuri, kokkuvõttes laekus Helmesesse 2000. aastal 20 miljonit krooni lisakapitali ja 14 miljoni krooni ulatuses müüsin mina ettevõtetele kuuluvaid Helmese aktsiaid,” räägib ta. “Nii et kui mulle kuuluvate firmade väärtusi hinnata, siis olen miljonär küll. Eraisikuna mul aga sellist raha konto peal ei ole.”
Pillesaarele kuulub praegu 60% firma aktsiatest, umbes 30% on BRFi käes ja ülejäänu on Helmese töötajate käes.
“BRF ei saa muidugi oma tolleaegsete IT-investeeringutega rahul olla, sest pärast tehnoloogiamulli lõhkemist on kõigi IT-ettevõtete turuväärtused kõvasti kahanenud,” möönab Pillesaar.
Pillesaar ütleb, et Helmes on viimase 18 kuuga kandnud “õppe-, laienemis- ja arenduskuludesse” umbes 10 miljonit krooni, ja tunnistab, et sellest umbes 6 miljonit krooni tagantjärele vaadates mitte just kõige targemini.
“Niiviisi vaadates ületame küll keskmise riskikapitalifondi projektide õnnestumisprotsenti, kuid mitte palju,” nendib ta. “Igatahes ei ole Helmes oma raha omakapitali tasemel ka lihtsalt ära hävitanud, nagu on juhtunud enamiku buumiaegsete IT-investeeringutega.”
Kogutulude osas on Helmes aga viimase kolme aastaga kasvanud 270% ja sellega valiti firma Euroopa 500 kõige kiiremini kasvava ettevõtte hulka. Helmes edestas Euroopa Top 500 kiiresti kasvava kõrgtehnoloogiafirma nimekirjas Nokiat 11 kohaga ja saavutas 425. positsiooni.
Pillesaare sõnul on tänaseks Helmes lõpetanud kasvuperioodi ja orienteerub kasumile.
Helmes jätkab ka investeerimist internetipõhise arvutikaupade ostusüsteemi MarkIT.ee, mullu oli MarkIT aastakäive 16 mln krooni. “See on üks vähestest e-äri mudelitest, mis töötab,” märgib Pillesaar.
CV-Online kolis Ungarisse
2000. aasta veebruar:
Investeerimispanga Lõhmus, Haavel & Viisemann (LHV) hallatav riskikapitali fond New Economy Ventures (NEV) saab internetis personaliteenust pakkuva firma CV-Online osanikuks. NEVi kaudu omandas LHV 22% CV-Online’i aktsiatest enam kui 6 miljoni krooni eest. Hiljem laekub veel 4 mln krooni USA investorilt Esther Dysonilt. CV-Online on interneti teel personaliteenuseid pakkuv ettevõte, mille tegevuse laienemine on suunatud Ida-Euroopasse. CV-Online Eesti käive oli 1999. aastal 3 miljonit krooni, ettevõte on kasumis.
2000. aasta september:
CV-Online saab veel 12,5 mln krooni lisainvesteeringuid Esther Dysonilt ja LHV Venture’ilt.
2002. aasta:
Eesti väikesest personaliotsingufirmast CV-Online on saanud kuues riigis tegutsev kontsern, mille peakontor kolis Budapesti ja firma juhiks on šotlane. Dividendide ootel asutajad on asunud aga uute projektide kallale.
“Kaks aastat tagasi sai võetud riske ja on olnud agressiivne laiendamine, nüüd on aga õige aeg keskenduda kvaliteedile,” räägib CV-Online’i üks asutajaid Jüri Kaljundi, kes asus märtsi alguses tööle MicroLinki PR- ja turundusjuhina.
Kaljundi ütleb, et praegu ei ole tähtis see, et kasvaks käive, nüüd tõstab firma oma kasumlikkust.
“Eelmised aastad olid kahjumlikud ja dividende pole omanikud veel saanud,” räägib ta. “Enamik investoritelt saadud rahast läinud firma arendusse, kuigi kõike pole veel me ära kulutanud. Mu pangakontol seitsmekohalist summat veel ei ole, rahaline pool on mu jaoks alles tulemas.”
Praegu on Balti riikides CV-Online kasumis, Poola, Tšehhi ja Ungari on veel kahjumlikud. Eestis ja Ungaris on CV-Online internetipõhine personaliotsingufirma nr 1, Tšehhis on 2–3 suurema tegija hulgas. CV-Online käivitas ka traditsioonilise personaliotsingu ja loodab pakkuda konkurentsi sellistele firmadele nagu Fontes ja Ariko.
