Ivo Parbus — Ainest mitmeks teoseks

Ilmalik matja, laatade korraldaja, pressiesindaja — see on vaid väike loetelu ameteist, mida alati mitmel rindel sahmiv Ivo Parbus on oma karjääri jooksul pidanud. Tema kutsumuseks, tundub, on aga olnud persooniraamatute kirjutamine ja Tallinna poliitilises ämblikuvõrgus niitide tõmbamine. Kuni eelmise nädalani, kui sattus altkäemaksukahtluse tõttu ise kärbsena võrku.

Parbus on Tallinna linnavõimu teenistuses olnud alates 2002. aastast, algul Mustamäe linnaosavalitsuses ja seejärel Kalev Kallo kutsel kesklinna linnaosavalitsuse avalike suhete juhina. Koos Kalloga naasis Parbus ka linnavalitsusse, nüüd juba abilinnapea nõunikuna, kelle vastutusvaldkonnaks on planeeringud ja munitsipaalpolitsei. Kui Kallo riigikokku valiti, jätkas Parbus abilinnapea Taavi Aasa nõunikuna. Kallot ja Parbust seob ka ühine tegutsemine poksiliidus, kus Kallo oli kuni selle aasta novembri keskpaigani president ja Parbus pressiesindaja.

Kallo kinnitusel tunneb ta Parbust tänu töösuhtele. “Parbus on tõeline professionaal ja alati täitnud oma ülesandeid äärmiselt korrektselt,” räägib Kallo ning toob näiteks, millise kiirusega Parbus esmaspäevahommikusi juhtkonna nõupidamise protokolle vormistas.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas tundis oma sõnul siiralt head meelt, kui Parbus oli nõus jätkama nõunikuna. “Mina sain Kalev Kallo lahkumisel uued valdkonnad ja Ivo Parbusel olid kogemused olemas,” ütleb Aas. Ta iseloomustab Parbust kui südamlikku inimest. “Ta kirjutab ju lasteraamatuid,” põhjendab Aas ja lisab, et päev enne Parbuse vahistamist ehk eelmise nädala kolmapäeval kinkis Parbus talle oma trükisooja muinasjuturaamatu “Draakon Rudolf”.

Parbuse kooliaegne sõber, paralleelklassivend Hillar Parkja räägib, kuidas ta aastaid pärast kooli trehvas kokku Ivoga, kes parasjagu tegutseses muu hulgas ka ilmaliku matjana Tallinnas, ning pakkus talle tegevjuhikohta oma reklaamifirmas R-Agentuur. “Ivo kui aktiivne inimene korraldas Eesti linnades suuri üritusi nagu näiteks suvelaatasid “Eelista eestimaist”,” räägib Parkja ja lisab, et kaks aastat hiljem läksid nende teed lahku, sest Parbus suundus ASi Rahva Hääl direktoriks.