Jaanipäevapreemia tagasi tulemuspalga nime all

Enamikus ministeeriumites makstakse jaanipäeva paiku töötajatele tulemuspalka tehtud töö eest. Kuna ametnike töö hindamise kriteeriumid on hägused, on sisuliselt tegemist jaanipäeva preemiate maksmisega.

Küsitletud ministeeriumidest vaid kolm teatasid, et neil hakatakse tulemusi hindama ning sellest tulenevalt tulemuspalka maksma kas sügisel või päris aasta lõpus. Välisministeeriumi teatel aga ei maksta neil sel aastal tulemuspalku üldse.

“Vanasti maksti preemiat, kõik oli selge ja kindel, nüüd aga käib mingi mäng tulemuspalga nime all,” ütles siseministeeriumi kohalike omavalitsuse osakonna nõunik Elvi Sepp. “Ei saa aru, mille järgi seda tulemuspalka maksta ja milliste kriteeriumide alusel meie tööd hinnatakse, väga hägune jutt.”

Kultuuriministri nõuniku Tõnu Seili sõnul leidis komisjon, kuhu ta ka ise kuulub, et ministeerium on täitnud poolaasta tööplaani hästi ning kõikidele makstakse tulemuspalka 5% nende kuue kuu palgast. “Raha makstakse välja jaanipäevaks, kuigi me ei taha mingil juhul nimetada seda jaanipäevapreemiaks,” ütles Seil.

Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Aap Tänava sõnul pole küll veel teada, kes ministeeriumis ja kui palju tulemuspalka saab, kuid tõenäoliselt saavad töötajad poolaasta tulemuste põhjal lisatasu. Mingeid preemiaid jaanipäeva või võidupüha puhul ei maksta. “Pole mõtet preemiaid leiutada, kui on olemas tulemuspalk,” ütles Tänav.

Majandusministeeriumi osakonnajuhid esitasid reedel poolaasta aruanded komisjonile, kes otsustab, kellele ja kui palju tulemuspalka maksta. Preemiaid jaanipäeva puhul majandusministeeriumis ei maksta. “Tulemuspalk tuleb nagunii umbes samal ajal ja nagu preemia,” ütles majandusministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna juhataja kohusetäitja Karin Varkel.

Kaitseministeeriumis hinnatakse töötajate tulemusi neli korda aastas ning väikese hilinemisega said töötajad hiljuti kätte esimese tulemuspalga.

Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko sõnul otsustavad osakonnajuhatajad, kellele ja kui palju tulemuspalka maksta.

Ka justiitsministeeriumis saavad ametnikud tulemuspalka kaks korda aastas ning praegu käib esimese poolaasta tulemuste hindamine.

Sotsiaalministeeriumis makstakse tulemuspalka vähemalt kaks korda aastas. Tulemusjuhtimise rakendamiseks selleks aastaks ette nähtud ligi 5 miljonit krooni.

Põllumajandusministeeriumis makstakse tulemuspalka samuti kaks korda — juuni lõpus ja detsembri alguses osakondade esitatud tööplaanide alusel. Esimese poolaasta lõppedes makstakse välja 60% tulemuspalgafondist.

“Meil ei maksta praegu tulemuspalku, samuti ei ole mingisuguseid preemiaid jaanipäeva või võidupüha puhuks,” ütles keskkonnaministeeriumi avalikkussuhete büroo spetsialist Agnes Aaslaid.

Tema sõnul sai erakorraliselt 3000–4000 krooni preemiat vaid kümme ministeeriumi töötajat seoses keskkonnapeatüki sulgemisega läbirääkimistel ELiga.

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul ei maksta ka neil preemiaid jaanipäeva või võidupüha puhul ning tulemuspalka makstakse ka alles aasta lõpus.

Tulemuspalka hakatakse maksma alles alates sügisest ka haridusministeeriumis.

“Meile pole eraldatud raha tulemusjuhtimiseks ning seega me ei maksa tulemuspalka,” ütles välisministeeriumi pressisekretär Vahur Soosaar.

Ministeeriumite tulemusjuhtimise süsteemi väljatöötaja, rahandusministeeriumi nõuniku Taavi Veskimägi sõnul oligi rahandusministeeriumi sõnum, et tulemuspalka pole mõtet jagada rohkem kui kaks korda aastas. “Tõsi aga on see, et ministeeriumite töö tulemusi on tõesti raske hinnata ning suur osa hindamisel on ka avalikkusel.”

Veskimäe väljatöötatud tulemusjuhtimise süsteemi surus valitsuses läbi rahandusminister Siim Kallas. Selle aasta riigieelarvest on ministeeriumidele tulemusjuhtimiseks ette nähtud ligi 100 miljonit krooni.