Jõhvikahoidised on kosutavad ning tervist taastavad. Marjadel on põletiku- ja bakterivastane, organismi üldtugevdav ning haavu parandav toime. Jõhvikas ergutab maomahla ja kõhunäärme nõre eritust, olles seetõttu hea mao alahappesuse puhul. Mao ülihappesuse korral tuleks jõhvika tarbimist piirata, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi ning maksahaiguste korral aga sellest üldse hoiduda.

Toored jõhvika marjad on seedenäärmete tööd soodustava ning söögiisu suurendava mõjuga. Organismist vett väljutava toime tõttu soovitatakse teda neeru-, põie- ja kuseteede haiguste korral, samuti võib ta leevendada ka liigesehaigusi. Jõhvikas leiduvad orgaanilised happed pidurdavad haigust tekitavate bakterite arengut ning toimivad organismi kaitsesüsteemis antioksüdandina, tugevdades rakusüsteemi.

Jõhvikat sobib säilitada:

  • kuivalt jahedas
  • vesihoidisena
  • sügavkülmutatult
  • kuivatatult
  • mahla ja siirupina
  • keedisena
  • erinevate hoidiste koostises

Kuivas, jahedas, puhta õhuga tuulutatavas ruumis, mis on näriliste eest kaitstud, võib prahist puhastatud jõhvikaid säilitada kastides õhukese kihina. Aja jooksul marjad kuivavad, seetõttu tuleks nad enne tarvitamist leotada, et nad taastaksid oma normaalse veesisalduse. Sobib 2-3 kuuliseks säilitamiseks.

Jõhvika vesihoidis on varasematel aegadel väga levinud hoidistamisviis, mis võimaldab marju säilitada toitainetekaota vähemalt 6 kuud. Puhtad, pestud marjad tuleb panna ettevalmistatud purkidesse, peale valada keedetud jahutatud vesi ning sulgeda õhukindlalt.

Sügavkülmutamine on üks lihtsamatest säilitusviisidest ning ka toiteväärtus selle meetodi puhul ei vähene. Külmutuskarpidesse võib panna jõhvikad:
- suhkruga kaetult
- vee, mahla või siirupiga ülevalatult
- püreestatult vähese suhkruga

Kuivatamiseks on kõige parem eelnevalt marjad aurutada, suhkruga ööpäeva seista lasta, eraldunud mahl kurnata ning järele jäänud jõhvikad kuivatatada praeahjus. Valguse eest kaitstud hoiupaigas, kaanega suletavas purgis, säilivad kuivatatud jõhvikad vähemalt 12 kuud.

Mahla võib täisküpsetest jõhvikatest valmistada pressimise või aurutamise teel. Enamasti aga kasutatakse keetmise meetodit. Pikemaaegseks säilitamiseks tuleb mahlahoidiseid pastöriseerida ning purgid õhukindlalt sulgeda. Siirupi puhul tuleb mahlale lisada suhkrut kuni 1:1 või veidi vähem kui on head hoiutingimused.

Jõhvikakeedis valmistatakse kas ainult jõhvikatest või segus koos teiste komponentidega (õun, pirn, pihlakas, kõrvits, porgand vm). 1 kg keedisekomponentide kohta võiks olla 600-800 g suhkrut.

Jõhvikas sobib edukalt ka kompottide, mitmesuguste salatite ja vürtskastmete koostisesse. Marjad ja neist valmistatud hoidised on suurepäraseks toidulisandiks, mis tugevdavad tervist ning pakuvad meeldivaid maitseelamusi.