Jõululauale verivorsti ja verikäkki

 (1)
Jõululauale verivorsti ja verikäkki
jõuluretseptid, verivorstipirukad, naistekas---

Eestlase jõululaua lahutamatu osa on seapraad, sült ja hapukapasas ning kindlasti ei puudu laualt ka verivorstid, vähem pannakse aga pidulauale verikäkki. Verisvorst ja verikäkk on toitaine- ja energiarikkad ning neis on ohtrasti rauda, seega ei tasu neid peljata.

Veidi verivorstidest ja -käkkidest

Verivorst on söödavasse kesta pritsitud keedetud või küpsetatud veretoode, mis on valmistatud tangainetest, toiduverest, seapekist, -kamarast ning -lihast. Jõululaual on eestlaste seas populaarne ka valge tanguvorst, mis on sisuliselt ilma vereta verivorst.

Verikäkk on jahu sisaldav verivorst, mis on liigendatud väikesteks osadeks (nn käkkideks).

Veretooted on toitaine- ja energiarikkad ning neis on ohtralt rauda, B12 vitamiini ja naatriumi. Vere rasvasisaldus on väike, vee- ja valgusisaldus suur. Veretooteid serveeritakse ahjuplaadil või pannil üleküpsetatuna või praetuna. Eelkuumutatud ahjus 175 kraadi juures on seasooles verivorsti küpsemise aeg ca 20 minutit ja kollageenkestas verivorstil ca 10–15 minutit, pannil praadides tuleb pann eelnevalt kuumaks ajada ja lisada rasvainet. Verikäkk lõigatakse enne üleküpsetamist umbes 1,5 cm paksusteks lõikudeks.

Verivorstidega sobib hästi kokku pohlamoos, verikäkiga hapukoor ja salatiks kõrvale näiteks kõrvitsa- või pohla-õunasalat.

Allikas: ajakirikook.ee
Autor: Enn Tobreluts