Möödunud sügisel omandas Jukos tänu USA Williams Internationali raskustele ning Lukoili abile 53,7protsendilise enamusaktsiapaki Baltimaade suurimas naftatöötlemistehases Mažeikiu Nafta (MN), millega koos võttis ta üle Butinge naftaekspordi sadama.

Kohe seejärel algas surve Läti Ventspils Naftale (VN). Tänu sellele, et Venemaa oli saanud naftaekspordile uue väljundi Primorski sadama kaudu, avanes riiklikule naftafirmale Transneft võimalus keerata selle aasta alguses kinni Polotski–Ventspilsi naftajuhe. Kui algul näis, et Ventspilsi osanikuks ihkab Transneft ise, siis nüüd on sellesse mängu jõuliselt sekkunud Jukos. Ajalehe Kommersant Baltic Daily andmeil käisid Jukose esindajad juba veebruaris VNis maad kuulamas ja andsid mõista, et vajavad Butinge transiidile lisa.

Oma tegevuses kasutab Jukos osavalt ära VNi segast omandistruktuuri ja Läti valitsuse soovi venelastega kaubale jõuda. VNis kuulub Läti riigile 38,6 ja firmale Latvijas Naftas Tranzits 47%. Viimase omanikud on peidetud offshore-firmade taha, kõige mõjukamaks neist peetakse Ventspilsi linnapead Aivars Lembergsi.

Ajakirjandusinfo järgi otsustades on VNi ümber käiv võitlus äge, kusjuures lätlaste enda leer on killustatud. Läti valitsuse asepeaminister Ainars Šlesers on andnud mõista, et VNi osaluse müük venelastele tagaks edaspidi sellele stabiilsed naftatarned. Läti kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Andris Maldups on öelnud, et Läti loodab venelastega suhete paranemise järel ehitada veel teisegi Polotski–Ventspilsi naftajuhme. Samal ajal püüab Ventspils Nafta üks eraomanikke Aivars Lembergs kaupa teha ameeriklastega.