Kahjuritõrjuja ennetab rünnakud


Hiir
HiirReuters/Scanpix

Prussakate, lutikate, hiirte ja teiste jäledusttekitavate olevuste elu kibedaks tegevad spetsialistid näevad oma hävitatavaid subjekte suhteliselt harva - põhitöö on profülaktika ja kontroll, nagu Äripäev kahjuritõrjuja tööd jälgides veendus. Ühtki kahjurit me käidud objektidel ei näinud.

"Lausa prussaka ja hiirega tõtt vaatama satub meie töötaja tänapäeval harva - vastasel juhul on tegu juba väga käest lastud objektiga," ütleb Eesti suurima kahjuritõrjefirma, OÜ Rentokil Lõuna-Eesti müügijuht Anneli Haavandi ajakirjanikuga kohtumisel sissejuhatuseks. On esmaspäeva hommik ja oleme sisenemas Tartu kodutute öömajja.

Öine tõrje restoranides

Rentokili kahjuritõrjuja Kalle Põhjala tunnistab kaitseriietust selga tõmmates, et tegelikult on ta saanud öösel vähe magada. "Tegin öösel kahes Tartu restoranis kahjuritõrjet," seletab Põhjala ja lisab muiates: "Ma ei saa ju oma pritsiga välja ilmuda, kui kõrtsikülastajad pidu peavad."

Kell üheksa on kodutute varjupaigas vaikus - selle asukad on lahkunud oma igapäevasele korilusretkele ning respiraatorit kandev Kalle Põhjala saab segamatult liikuda ruumist ruumi ning piserdada kõik voodid ja muud pinnad üle tuberkuloosi- ja muid baktereid surmava ollusega. Varjupaiga kergelt läppunud õhk asendub desinfitseeriva aine kirbe lõhnaga.

Rentokil käib kodutute öömaja desinfitseerimas igal esmaspäeval. "Putukatõrjet teeme vastavalt olukorrale, aga mitte harvemini kui kolme kuu tagant," selgitab Anneli Haavandi. "Kindlasti tuleb siin teha prussaka- ja lutikatõrjet ning sügisel ka kirbutõrjet."

Varjupaiga juhataja Viktor Karhu lepib Anneli Haavandiga kokku, et järgmise nädala esmaspäeval tullaksegi tegema prussakatõrjet. "Kuigi me ei luba oma asukatel kotte sisse tuua, tehakse seda vahel salaja ja nii tuuakse majja ka prussakaid," tunnistab Karhu ja lisab, et koostöö kahjuritõrjefirmaga on nende asutuse puhul vältimatu. Järgmisel objektil, Tartu linna piiril asuvas Eesti suurimas söödalisandite tehases OÜs Agrovarustus ei ole mürgipritsiga midagi peale hakata. Siin tuleb Kalle Põhjalal kontrollida näriliste mürgisööda kaste.

Hiire- ja putukavaba firma

Kokku on tootmisruumis ja laos 12 lukustatud kasti. Monitooring näitab, et ühelgi söödal pole hambajälgi ehk Agrovarustuse hoones pole hiiri. Samuti pole firma olme- ja puhkeruumides ühtki putukat, sest feromoonpüüniste liimpinnad on puhtad. Põhjala paneb valamukappi ja külmiku taha uued putukapüünised.

Agrovarustuse kvaliteedijuht Tarmo Lodi meenutab, et nende endisesse tootmishoonesse tulid korra hiired sisse. "Panime tookord ise mürki ja kutsusime ka spetsialistid kohale," räägib Lodi.

"Oleme tunnustatud ettevõte ja seega oleks mõeldamatu, et me kahjuritõrje teenust sisse ei ostaks. Lepingule vastavalt teeb kahjuritõrjuja korra kvartalis näriliste ja putukate monitooringut." Rentokili juhataja Toomas Trei andmeil on kahjuritõrje turumaht Eestis 25-30 miljonit krooni ja Rentokili turuosa on umbes pool. "Kahjuritõrjujate mängumaa suureneb, sest seni pole Eestis sisuliselt üldse tegeletud lindude tõrjega," räägib Trei. "Meie inimesed pole kahjuks teadlikud, milliseid haigusi võivad linnud levitada."

Prussakad vallutasid talud

"See pilt oli tõeliselt õõva tekitav," tunnistab ASi Ragn-Sells töödejuhataja Kalev Ott, kui meenutab kuumuse eest pagevaid prussakahorde.

Kõik see juhtus 2006. aasta juunis, kui Võru lähedal Räpos asuv prügila süttis põlema ja kogu ümbrus oli ühtäkki kuumuse eest põgenevaid prussakaid täis. Kõige hullemasse olukorda sattusid muidugi kaks prügilast paarisaja meetri kaugusel asuvat talu.

"Prussakate rohkus tuli tookord meile ebameeldiva üllatusena," tõdeb Ott. "Ilmselt oli meie tollane koostööpartner, üks kahjuritõrjefirma, tegelenud prügilas tõrjega vaid moepärast."

Oti sõnul vahetasid nad kiiresti koostööpartnerit ning pärast korduvaid tõrjeaktsioone saadi olukord kontrolli alla. "Firma käib nüüd kord kvartalis prügilas, kus teeb putukatõrjet ning paneb rotimürki," lausub Ott. "Prussakas tekib taas prügilasse eelkõige linnast toodud prügiga."

Kommentaar
Heneli Lamp
veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhataja

Toiduseadusele vastavalt on kõigil toidukäitlejatel kohustus teha kahjuritõrjet, kusjuures ettevõtte otsustada on, kas tõrjet tehakse ise või ostetakse teenus sisse. Samuti on ettevõttel õigus otsustada, kui tihti kahjuritõrjet teha. Tõrje sagedus sõltub ettevõtte liigist ja võimalike kahjurite liigist. Meie ameti inspektorid käivad kontrollimas, kas ettevõttes on kahjuritõrjeks rakendatud meetmed piisavad. Samuti on meil olemas vihjetelefon, kuhu klient saab jätta informatsiooni kahtluse korral, et antud toitlustusasutuses pole kahjuritõrje piisav olnud.

taust
Kahjuritõrjet on vaja teha seaduste täitmiseks
haiguste leviku ärahoidmiseks
toidukadude vältimiseks
avariide ärahoidmiseks

Kahjuritõrje turumaht Eestis on hinnanguliselt 25-30 miljonit krooni, OÜ Rentokil turuosa on umbes pool.

Eestis tegutseb kümmekond kahjuritõrjefirmat, millest mõned tegutsevad vaid majavammi tõrjega ning üks firma müüb vaid tõrjevahendeid.
Kahjuriteks on närilised (hiired, rotid) ning prussakad, sipelgad, kirbud, herilased, koid, lutikad, kärbsed jm putukad.

Kahjuritõrjefirmad ei tegele lindude ja madude tõrjega.

Väljakutse korterisse tõrjetöödele maksab 300-500 krooni. Ettevõte, millel on püsileping, maksab kontrollreidi eest ligikaudu 500 krooni. Samas on ka suuri ettevõtteid, mis maksavad kahjuritõrjefirmale näiteks 7000 krooni kuus.

mis on mis

OÜ Rentokil
Eesti suurim kahjuritõrjefirma, omanikfirma Rentokil, on registreeritud Londoni börsil. Eestis asus maailma suurimaid kahjuritõrjefirmasid Rentokil tegutsema eelmise aasta augustis, kui ostis ära kahele šotlasele ja Toomas Treile kuulunud kahjuritõrjefirma OÜ PPS Eesti. Kaks kuud hiljem ostis Rentokil järgmise kahjuritõrjega tegeleva ettevõtte OÜ Patricol.

Selle aasta käibeprognoos on 13 miljonit krooni ja kasumiprognoos 2 miljonit krooni.

Eestis on kliendiportfellis umbes 2000 klienti, objekte on vähemalt paar korda enam. Lisaks väljakutsed eraklientide juurde.

Kahjuritõrjujatena töötab 14 inimest.

Üle Eesti tegutseb kuus esindust

Ettevõtte juhataja Toomas Trei oli aastatel 1994-1998 tervisekaitseinspektsiooni peadirektor, samuti on ta töötanud Tallinna linna peasanitaararstina.

taust

Ühe külmlao külmkambrist leiti külmunud kalkuniliha seest rotipesa. Miks rotid eelistasid elamist külmas ja mitte suviselt palavas õues, jäigi teadmata.

Suur Tartu kauplus pidi tegema täiendava kahjuritõrje, kui kassapidaja silme all vupsas kliendi rahakotist prussakas ja kadus kaupluse avarustesse.

Lihatööstuses jahiti ainsat rotti kuu aega. Kaval näriline ei puutunud ühtki mürgisööta, isegi mitte rottide hitthõrgutist - Vana Tallinnaga immutatud toitu. Lõpuks pandi tähele, et ainus, mida too kavalpea üldse sõi, oli vorstirohi. Selle alusel segatud mürgisööt roti lõpuks jalust niitis.

Väikesesse bensiinijaama kutsuti kahjuritõrjujad lausega: "Tulge vaadake, kuidas hiired on öösel pidu pannud." Kohale saabunud mehed korjasidki sõna otseses mõttes purjus hiiri kokku. Nimelt olid hiired närinud plastist õlleballooni katki ja ilmselt mekutanud kesvamärjukest.

Allikas: OÜ Rentokil juhataja Toomas Trei ja Lõuna-Eesti müügijuht Anneli Haavandi