Kaitseministeeriumil on suurimad kulud

Tööjõu- ja majanduskulud on kõige suuremad kaitseministeeriumis, kelle keskmine töötaja on maksumaksjale kaks korda raskem koorem kui sotsiaalministeeriumi töötaja.

Võrreldes ministeeriumite tööjõu ja majanduskulusid töötaja kohta ilmneb, et kõige kulukam on maksumaksjal ülal pidada kaitseministeeriumi ametnikku, kelle peale kulub aastas ligi 270 000 krooni, arvestamata sotsiaalmaksu.

Ka on kaitseministeerium üks suuremaid kulutajaid autodele: 133 töötajat teenindab 17 autot võrreldes näiteks välisministeeriumiga, kus ühe töötaja kohta tuleb kolm korda vähem sõiduvahendeid.

Kaitseministeeriumi avalikkussuhete osakonna juhataja Madis Mikko pidas üheks võimalikuks põhjuseks spetsialistide palga tõusu: “Nelja tuhande krooni eest ei tule ju keegi tööle.”

Kaitseministeeriumil suured kulud “Kaitseministeerium on eelisseisus. Nende keskmine palk on suurem kui meil,” kurtis põllumajandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Marika Kongas, kes planeerib enda töötajatele keskmiseks töötasuks 6600 krooni kuus.

Kõige vähem autosid töötaja kohta on välisministeeriumil, kus pool tuhat töötajat kasutab 17 autot. Välisministeeriumi pressiesindaja Tiina Maiberg põhjendas autode väikest arvu lihtsalt kui säästueelarvest jäänud püüdlusega maksimaalselt minimeerida kulutusi.

Kõige enam naudib maksumaksja kulul sõitmist aga kultuuriministeerium, kus iga viie töötaja kohta on üks auto.