Kaks sammast päästavad vaid näljasurmast

Veel kümmekond aastat tagasi peatusid meie kadedad pilgud elu nautivatel Saksa pensionäridel ja perspektiiv ise pensionieas näiteks palmisaarele põrutada tundus ilmvõimatu. Nüüd on pensioni teise samba kampaania loonud miraažitaolise pildi muretust vanaduspõlvest, mis haihtub kohe, kui hakata arvutusi tegema.

“2+4 kampaania on väga atraktiivne,” nendib iga päev nõu küsivate klientidega kokku puutuv InBro&Partnersi kindlustusmaakler Mari Markson ja lisab, et kui inimesed esimestest emotsioonidest üle saavad, paneb tegelikkus neid pettuma.

Teine sammas kompenseerib vaid riikliku pensioni vähenemise. Kui praegu on keskmise pensioni suhe keskmisse palka ca 40%, siis pikaajalised prognoosid hoiatavad, et seda taset on raske hoida. Maksumaksjaid jääb aina vähemaks ning 30 aasta pärast on iga pensionäri kohta praeguse 1,5 asemel vaid üks maksumaksja.

”Kogumispension pole võlukepike, mis Eesti rahva miljonärideks teeb,” ütleb Sampo Varahalduse arendusjuht Peeter Schamardin. “See tähendab tõepoolest, et kogumispension annab pigem lisa riiklikule pensionile, mille ostujõu vähenemist prognoositakse.”

Arvutused näitavad, et 10 000kroonise brutopalgaga 35aastane naine saab keskmise 5protsendilise fonditootluse juures esimesest ja teisest sambast kokku kätte vaid 32% oma senisest sissetulekust. Seega hetkest, mil sind ovatsioonide saatel pensionile saadetakse, pead hakkama saama kolm korda väiksemate kulutustega eluasemele ja toidule ning säästma veel meelelahutuse tarvis. Kurb tõsiasi on see, et meid on seatud fakti ette: kui sa ei liitu nii teise kui ka kolmanda sambaga, jääb sul üle ainult hauasambasse investeerida.

65% senisest sissetulekust tagavad vaid kõik kolm sammast koos. Antud näite puhul peaks ta maksma oma 7586kroonisest netopalgast iga kuu 148 krooni teise sambasse ja kolmandasse 1000 krooni, mis on 10% brutopalgast. Viimaselt saaks tulumaksu küll tagasi, kuid iga kuu jääks kätte vaid 6438 krooni.

Asjatundjad selgitavad, et kuna pensioni kogumise lõpptulemust mõjutavad palga suurus, fondi tootlus ja kogumisperioodi pikkus, siis on aeg tegelikult see, mis raha tõeliselt kasvama paneb. Just kogumise lõpupoole tekib ulatuslik kapitali kasv, kuna teenitud tulu teenib omakorda tulu.

Arvutused näitavad, et 25aastasel 10 000 krooni teenival naisel on võimalik eeldusel, et ta sissetulek jääb keskmise palga suhtes proportsionaalselt samaks, mõlemast sambast tänases vääringus kätte saada 7300 krooni, mis reaalpalga tõusu arvestades on 45% tema viimasest netosissetulekust. Kuid seda 7protsendilise fonditootluse juures, mis praegu on lubatud maksimaalne ja kogu investeerimisperioodi jooksul suhteliselt ebatõenäoline.

Kui inimene valibki riskantseima tee ja investeerib 7protsendilist tootlust lubavasse aktsiafondi, siis enne pensioniikka jõudmist oleks igal juhul mõistlik see madalama tootlusega võlakirjafondi vastu vahetada.

Fondihaldurid leiavad, et konkurents sunnib elukindlustajaid andma siiski paremaid väljamaksetingimusi kui praegu prognoositavad. Ja kui ka turismifirmad alandavad hindu, siis korra aastas võib ehk isegi ühe palmisaare reisi lubada, kuid ilmselt tuleb leppida odavate ööbimiskohtadega.