2007. aastal tarbiti 12,1 kg, 2010. aastal 10,5 kg kala ja kalatooteid elaniku kohta. Tarbimine ongi vähenenud just värske kala osas, ülejäänud kalatoodete tarbimiskogus elaniku kohta on olnud aastast aastasse püsivam. Värsket kala tarbiti 2003. aastal elaniku kohta 8,4 kg, 2010. aastal 4,3 kg, muid kalatooteid 2003. aastal 5,5 kg, 2010. aastal 6,2 kg elaniku kohta.

Leibkonnakulutuste andmed näitavad ka omapüütud ja tasuta saadud kala koguste vähenemist (1,4 kg 2005.a, 0,7 kg 2010.a).
Elanike tarbimisstruktuur on aastatega oluliselt muutunud. 90-ndate algul oli kaubanduse poolt pakutav toidukaupade sortiment kitsas ja kohalik kala sageli asendamatu odav toiduaine pere toidulaual.

Käesoleval ajal elanikud küll teavad, et kala on tervislik, kuid igapäevastes ostudes saab määravaks sageli toidu valmistamise mugavus, toidu kvaliteet (värskus) ja toiduportsjoni hind ning siin on tarbijal liha-, piima-, teraviljatoodete ja köögiviljade näol kalale palju edukaid konkurente.

Kala pakkumises peaks suurendama kohaliku värske kala kättesaadavust. Samas on oht, et Eesti väiksesmahuline turg ja tarbija madal ostuvõime ei ole äriettevõtetele atraktiivne ja otsitakse pigem ekspordivõimalusi.

Turgudel on värsket kala, sh Eesti vete kala saadaval laiemas valikus ja soodsama hinnaga kui kauplustes. Kala müügitingimused (puhtus, temperatuur) turgudel jätavad siiski palju soovida. Kala müügil on elanike jaoks määrava tähtsusega kala värskus. Elanikel oli palju halbu kogemusi kala kvaliteediga ja ka see vähendab kala tarbimist ja sunnib otsima teisi usaldusväärsemaid toidukaupu.

Värske kala kättesaadavus suurtes kauplustes (hüper- ja supermarketid) on viimase 10 aastaga paranenud, sh ka kohalike kalade osas. Supermarketitest väiksemates kauplustes värske kala tavaliselt puudub.

Kuigi värske kala kättesaadavus suurtes kauplustes ja turgudel on paranenud, pidurdab tarbimist oluliselt tõusnud jaehind ja majanduskriisis kannatada saanud ostujõud.

Kilu ja räime tarbimist vähendab eelkõige värske kala halb kättesaadavus sisemaal ja väiksemates kauplustes.

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut (2011)