Kalevi omaniku magus kingitus
Kalevi suuruselt kuues aktsionär on Kelvingi Kinnisvara Büroo, mida juhib Martin Krupp. Mees, kelle nimi on jooksnud läbi mitmest salapärasest ja vastuseta jäänud küsimusi tekitanud tehingust.
Vähemalt ühes Krupiga seotud tehingus on peategelaseks avalikkusele veelgi tuntum nimi — Edgar Savisaar, kellest on saanud Kalev Meediale kuuluva telekanali uus staar.
Kas see on puhas juhus, et Savisaare äripartneriks olev ja ka Savisaarte Nõmme maja müügi ning hilisema tagasiostuga seotud Martin Krupp on uue meediafirma suuruselt kuues omanik? Või on Krupp hoopis Kalevi aktsiate hoidja, sest nende tegelik omanik soovib jääda varju.
Küsisime Krupiga seotud tehingute kohta Edgar Savisaarelt, kes soovitas küsimused esitada tema firmas Fixor Holding tegevjuhina töötavale Erki Savisaarele. Viimane oli eile teel Rootsi ja ei soovinud telefoni teel rääkida.
Edgar Savisaar lükkas aga ümber igasugused spekulatsioonid tema osalemise kohta ASi Kalev või mõne muu Oliver Kruudale kuuluva firma omanike ringis. “Börsiettevõtte aktsiad on registreerimisele kuuluv vara ja nende omandisuhe on kergesti tuvastatav,” märkis Savisaar.
Tegelikult see aga kahjuks nii lihtne ei ole. Hakkasime uurima, kuidas õnnestus Krupil Kalevi aktsiad omandada ja avastasime, et tehing sarnaneb nn Ain Hanschmidti juhtumiga, kus endine Ühispanga juht sai väga soodsa hinnaga ehk sisuliselt kingituseks suure koguse Tallinki aktsiaid.
Kinkijat varjutab salapära
Ka Martin Krupp sai Kalevi aktsiad sisuliselt kingituseks, vähemalt, kui uskuda Kelvingi Kinnisvara Büroo aastaaruannet. Kes Kalevi omanikest ja mis motiividel selle sõbrahinnaga tehingu aga tegi, jääb selgusetuks. Inimesed, kes juhtunu tagamaid võiksid teada, peavad õigemaks vaikida.
1996. aastal Eesti Põllumajandusülikooli majandus- ja sotsiaalteaduskonna lõpetanud Krupp on mees, kelle roll Savisaarte Nõmme maja ostu-müügitehingu juures on enam lehepinda pälvinud kui tema üle kümne aasta kestnud töö pankrotihaldurina. Nii nagu Savisaarte maja ostnud firma omanike puhul kadusid otsad Šveitsi maksuvabasse firmasse, nii pole ka Kelvingi tegelikke omanikke võimalik tuvastada. Mitmest firmast on tekitatud ring, kus üks firma on teise omanik, teine kolmanda ning kolmas jälle esimese omanik. Kõigis nendes firmades on juhatuse liikmeks Krupp, ühes lisaks veel ka Taimar Kepp.
Küll oli Krupp Kelvingi Kinnisvara Büroo osanik Kalevi aktsiate ostmise ajal ning majandusaasta aruande kohaselt soetab Krupi firma 2000. a alguses 143 500 Kalevi aktsiat naeruväärse 125 krooni eest.
Et tegemist oli börsivälise tehinguga, ei saa börsitehingute statistikast ka tehingu hinda kontrollida. Samal ajal seikles aga Kalevi aktsia hind börsitehingutes 8 krooni ringis ehk 143 500 aktsia hind oleks börsilt ostes olnud 1,15 miljonit krooni. Pool aastat varem, kui sama suur aktsiakogus liikus Kawe Kapitali kontole, oli aktsia hind 11 krooni. Enne seda oli aktsiate omanikuks offshore-firma, kelle omanikke on avalike andmebaaside abil võimatu välja selgitada.
Tõenäoliselt tuleb aktsiate Martin Krupi firmale müüja nime otsida Kalevi suuromanike hulgast. Kalevi enamusaktsiad (55,43%) erastati 1995. aastal Talinvestile ja 1996. aastal liikusid need aktsiad edasi Talinvesti ja Epeksi (Oliver Kruuda ning Tiit ja Toomas Kõuhkna) ühisfirmale K-Haldus. 1997. aastal müüakse K-Halduse Talinvesti osalus offshore-firmale Investment Ventures Ltd. ja Epeksi osalus Ühispanga toonaste juhtidega seostatud Kariibi mere saareriigis Belize’is registreeritud offshore-firmale Golfberg Holdings Ltd.
Teema, millest ei räägita
Kalevi endised juhid ja ka omanikud vanu asju meenutada ei soovi. Kuni 2000. aasta maini Kalevi nõukogus istunud Talinvesti endisele juhile Jaak Roosipuule ei olnud Martin Krupi nimi tuttav.
Kalevi omanik Oliver Kruuda ütles, et ta ei tea, kes on Martin Krupp. Krupi firmaga tehtud tehingu ajal Kalevi tegevjuhiks olnud Priit Kotkas ütles vaid: “Krupi aktsiate kohta küsige tema enda käest.”
Krupi suu on selle tehingu osas lukus. Küsimustele vastamise asemel keelab Krupp Äripäeval temast kirjutamise ning tema foto avaldamise.
Äripäeva küsimused Krupile jäid vastuseta
* Martin Krupp soovis eelmisel nädalal Äripäeva küsimusi e-posti teel. Esitasime talle järgmised küsimused. Kuidas oli võimalik saada 125 krooniga 143 500 aktsia omanikuks?
* Kellelt ostis Kelvingi Kinnisvara Büroo need aktsiad?
* Kas tegemist oli kingitusega?
* Kui hästi tunnete Kalevi toonaseid juhte ja omanikke ning kas olete neid aidanud nn offshore-firmade asutamisel-kasutamisel või muul viisil?
* Kas hüpotees, et Kelving Kinnisvara Büroole kuuluvad Kalevi aktsiad on tegelikult Edgar Savisaare omad, on vale?
* Kas kinnitate, et Te ei hoia enda firma nimel kellegi teise aktsiaid?
Krupi vastus
Tulenevalt asjaolust, et ma ei ole avaliku elu tegelane, ei soovi ma enda ja minuga seotud isikute isikuandmete avaldmist ja töötlemist Teie väljaande poolt. Samuti ma ei soovi Teiega intervjuusid ega minu fotode avaldamisest.
Lugupidamisega, Martin Krupp
Äripäeva 3 hüpoteesi sõbrahinnaga tehtud tehingu kohta
Äripäev esitab kolm hüpoteesi, mis võis olla kingituse põhjus. Kuna asjaosalised on jälgede segamiseks palju vaeva kulutanud ning et täna ei soovi keegi sellest tehingust rääkida, siis ei õnnestunud meil välja selgitada, milline neist hüpoteesidest võib paika pidada. Võimalik, et on veel neljas ja viieski hüpotees, mille peale me ei tulnud.
1. Tasu Kalevi erastamise eest?
Kalevi erastamine ei läinud 1995. aastal libedalt.
Erastamisagentuuri nõukogu otsustas müüa Kalevi aktsiate kontrollpaki nelja konkurendi ees 56 miljoni krooni eest Talinvestile ja Epeksile.
Konkursil osalenud Kalevi endiste töötajate baasil moodustatud AS Aredato kaebas otsuse kohtusse, väites, et nad pakkusid 6 miljonit rohkem. Samuti ei olevat otsustamise ajal kohal olnud vähemalt kaheksat nõukogu liiget, mis oli minimaalselt vajalik otsuse vastuvõtmiseks. Aktsiate ostu-müügileping sõlmiti 8. septembril 1995. Erastamisagentuuri nõukogu esimees oli toona keskerakondlasest majandusminister Liina Tõnisson. Nõukogu liige Ants Laos oli ainus, kes juba esimeses voorus andis eelistuse Talinvestile. Laos on 1995. aastast Keskerakonna liige ja hiljem olnud seotud Kalevi erastajatega.
1996. aastal moodustas Talinvest koos Oliver Kruudale ning Toomas ja Tiit Kõuhknale kuuluva ASiga Epeks neile kuuluvate toiduainetööstusettevõtete haldamiseks ETFC Grupi. Kalev kuulus gruppi märtsist. Aprillist asus Ants Laos grupi etteotsa, temast saab ka ettevõtte aktsionär.
2. Tasu Krupile abi eest?
1999. a lõpus ilmus ajakirjandusse, et Kalev on sunnitud maha kandma kuni 40 mln krooni ulatuses laene ettevõttega seotud firmadele.
Nii kandsid Kalevi omanikud 1998. aastal Moskva tehasele Bogatõr antud 5 mln krooni suuruse laenu maha. Sellest hoolimata anti järgmise aasta jaanuaris taas laenu, seekord 11 mln krooni, mis samuti kanti maha, nagu ka Kaliningradis asuvale Tšarodeika vabrikule antud laenud.
Kuludesse kanti ka börsitõusu ajal ETFC Grupile antud käendus Ühispangast saadud laenu osalises ulatuses ja laenud Ukraina Logistikakeskusele (LCU), kokku samuti üle 30 miljoni krooni.
Bogatõri aktsiate ostu-müügileping sõlmiti 1997. aastal Bahamas registreeritud firmaga Gallian Guarantee Inc, mille esindaja Philip Mark Croshow kohta on teada, et mees sai 1999. aastal 12aastase ärikeelu.
Võib-olla on tegemist tasuga Martin Krupile, kes aitas maksuvabade firmade abil raha ning tehinguid peita. Näiteks osales tema firma Hironymus 2001. aastal Kalevi aktsiate kantimise katses.
3. On ka kolmas võimalus?
Krupp ostis tõesti 125 krooni eest 143 500 Kalevi aktsiat. Mees oli lihtsalt õigel ajal õiges kohas. Tehke järele!
Kommentaar
Edgar Savisaar, Tallinna linnapea. Vastus oli adresseeritud Äripäeva peatoimetajale
Üks Teie ajakirjanik on saatnud mulle mõned paljuski arusaamatuks jäänud ja ütleksin, et isegi veidrad küsimused. Minu arvates on need terroriseeriva iseloomuga. Tõsi küll, pean tunnistama, et suhtlus Teie väljaandega on mul ka varem kahjuks toimunud pigem kohtulaua vahendusel. Kui vaja, pean seda jätkama. Fixor Holdingu ja selle tütarfirmade küsimusi lahendab Erki Savisaar, kes on iseseisev, passi, kodakondsust ja isikukoodi omav ning täiesti teovõimeline ärimees. See tähendab, et ta otsustab ise oma asju ja tegemisi, samuti ka seda, kellega koos ta oma äriprojekte ellu viib.
Loomulikult pean ma tagasi lükkama igasugused spekulatsioonid ASi Kalev või mõne muu Oliver Kruudale kuuluva firma aktsiate kohta. Börsiettevõtte aktsiad on registreerimisele kuuluv vara ja nende omandisuhe on kergesti tuvastatavad.
Üks küsimus
Martin Krupi juhitav firma on Kalevi üks suuremaid aktsionäre, kes soetas 143 500 aktsiat 125 krooni eest. Kas 2000. aastal oli tõesti võimalik sellise hinnaga aktsiaid soetada? Saite ise sel aastal ka Kalevi juhiks.
Oliver Kruuda, Kalevi suuromanik
Olin jah seal… olid üheksakümnendad… mäletan, et aastal 2000 oli talv… siis tuli kevad…”
TAUST
Krupile jõudnud aktsiad olid enne offshore-firma käes
* 143 500 Kalevi aktsia liikumine enne Kelvingi Kinnisvara Büroo kätte jõudmist 01.07.1999 liikusid 143 500 aktsiat börsivälise tehinguga ASi Kawe Kapital kontole.
* 12.01.1999 seisuga oli Kalevi aktsionäride nimekirjas 143 500 aktsia omanik offshore-firma Earlston Corporation Elso Bank And Trust Company.
* 01.07.1998 seisuga oli Earlston Corporation Elso Bank And Trust Company nimel 286 824 Kalevi aktsiat.
* 01.01.1998 seisuga oli Earlston Corporation Elso Bank And Trust Company nimel 333 730 Kalevi aktsiat.
Kronoloogia
Kuidas ikkagi saadakse 125 krooniga kümne miljoni krooni väärtuses aktsiate omanikuks
* 2000 Aasta alguses ostab Kelvingi Kinnisvara 143 500 Kalevi aktsiat 125 krooni eest. Kelvingi 1999. majandusaasta kasum oli 63 458 krooni, aasta lõpu seisuga oli vaba raha 16 080 krooni. Aktsiate soetamise aastal ei muutu ka võetud laenude suurus.
* 2001 2001. a eest maksab Kalev dividende 3 krooni aktsia kohta ning Kelvingi majandusaasta aruande muude äritulude reale ilmub ligi pool miljonit krooni.
* 2002 2002. a alandab Kelvingi Kinnisvara Büroo talle kuuluvate Kalevi aktsiate väärtust 50 krooni võrra, 75-le kroonile.
* 2003. a hiljem hindab 0-kroonist müügi- ning äritulu näidanud firma aktsiate turuväärtuse 75 kroonilt 6,04 miljonile kroonile, mille tagajärjel tekib aasta lõpuks 5,7 miljonit krooni kasumit.
* 2004 Toimub Kalevi fondiemissioon jaotamata kasumi arvel, igale olemasolevale aktsiale lisatakse kaks aktsiat. Kelvingi Kinnisvarale lisandub 287 000 aktsiat, aktsiate ümberhindlus +3,3 mln krooni. Kokku on Kelvingi Kinnisvaral Kalevi aktsiaid 430 500, väärtusega 9,36 mln krooni. Selle kogusega oli Kelvingi Kinnisvara 2005. a aprillis Kalevi suuruselt kümnes aktsionär.
* 2008 Nüüd, kui kommitootmise maha müünud ning meedia- ja kinnisvaraärile keskendunud Kalevi aktsia hind liigub 28 krooni juures, on Kelvingi Kinnisvara 329 122 aktsiaga Kalevi suuruselt kuues aktsionär. Äriregistris Kalevi toimiku vahel olevatest aktsionäride üldkoosolekute registreerimisnimekirjadest selgub, et Kelvingi Kinnisvara esindaja pole üldkoosolekutest osa võtnud.
