Kalevi tehingud luubi alla
“Meie arusaamise kohaselt ei ole Kalevi majandamine toimunud aktsionäridele kõige otstarbekamalt,” lausus endise suuromaniku Jaak Roosipuu ajal mõnda aega Kalevi peadirektori ametit pidanud Priit Kotkas. Et erikontroll Kalevi aktsionäridele lisakohustusi ei tooks, lubas Kotkas kontrolli ise kinni maksta. See plaan tekitas väikeaktsionärides küsimusi kontrolli objektiivsuses.
Erikontrolli vajadust aktsionäridele põhjendades tõi Kotkas välja kolm argumenti. Paide Piimakombinaadi kinnistu ja seadmete ost 45 miljoni krooni eest, kuhu lisandub veel 10,6 miljoni krooni intressidena. Kotkase kahtlustuste kohaselt toetati selle ostuga Kruuda suurosalusega Tallinna Piimatööstust ehk siis Kalev ostis Paide Piimakominaadi, sest Tallinna Piimatööstusel ei olnud raha nii Paide ettevõtte kui ka Viljandi Meieri Tootmise ostuks.
Teise põhjendusena tõi Kotkas välja 13 miljoni krooni mahus nõude ETFC Grupi vastu, mis viidi Kruuda eestvedamisel Kalevi bilansist välja.
Lisaks häirivad Kotkast Kalevi sponsorkulud, mis seostuvad Oliver Kruuda hobidega. Nii kuulub Kalevile kaks hobutreilerit enam kui kahe miljoni krooni väärtuses. Kalevil neid vaja ei ole ning Kotkase sõnul kasutatakse neid Kruuda isiklike hobuste transportimiseks.
Kalevi teisipäevasest börsiteatest lisandus veel kaks küsitavat sammu. Nii on Kalev sõlminud 16 miljoni krooni mahus käenduslepingu Hansa Liisinguga Hansa Liising Eesti, Kanpol Kinnisvara OÜ, ABC Grupp ASi ja Baltic Food Eesti ASi vahel sõlmitud nõude kohta. Lisaks on Kalev sõlminud koostöölepingu Kruuda kontrollitava Tallinna Piimatööstuse tütarfirma Tööstuse Teenindamise ASiga, millega muu hulgas anti Tööstuse Teenindamisele õigus omandada raamatupidamisväärtusega ASi Kalev tehniliseks teenindamiseks kasutatavaid põhi- ja käibevahendeid (seadmed, tööriistad, sõidukid). Tööstuse Teenindamise AS on ka seda õigust kasutanud, ostes sügisel Kalevilt vara 139 310 krooni eest, millele lisandub käibemaks.
Teisipäeval Kalevi muuseumisse kogunenud 36 aktsionärist koosneval aktsionäride koosolekul olid peale Kotkase kõlanud sõnavõtud aga Oliver Kruudat toetavad. Aktsionärid juhtisid tähelepanu Kruuda juhtimise ajal toimud ettevõtte aktsia hinna tõusule ja kasumile.
Nõukogu esimees Heino Priimägi avaldas kahtlust, et Priit Kotkas nõuab erikontrolli selleks, et kahjustada Kalevi majandustegevust ning tulla turule enda konkureeriva firmaga. Kotkas eitas selliseid kavatsusi.
Ühispangale Kalevist kuuluvat 7protsendilist osalust esindanud panga finantsarvestuse divisjoni juht Ülo Suurkask hindas erikontrolli ebavajalikuks, sest ettevõtet on niigi audiitorid kontrollinud. Üks väikeaktsionär tõi aga seepeale näiteks kultuurkapitali, kus audiitorid miljonite puudumist tähele ei pannud.
Milestone’i ettepanek, mis nõudis erikontrolli ja selle läbiviijana audiitorfirma Rimess RMI audiitorit Artur Suitsu, aga sellisena läbi ei läinud. Selle ettepaneku poolt anti 29,5 protsenti häältest. Hetkeks jäigi mulje, et sellega on erikontroll ettevõtte juhtide poolt otsustatud.
Hääletusele tuli siiski ka OÜ Catwees ettepanek, kus erikontrolli viiks läbi detsembris Kalevi audiitoriks valitud PricewaterhouseCoopers ning kulud katab Kalev. Selle poolt hääletas 61,4 protsenti häältest ehk siis ka ettevõtte juhid. Heino Priimägi lausus, et erikontroll peaks kinnitama, et Kalevis on asjaajamisel lähtutud kõigi aktsionäride huvidest ning midagi ebaseaduslikku ei ole tehtud.
Priit Kotkas tõdes, et on otsusega rahul, kuid kahtlustas, et ettevõtte juhid olid otsuse poolt vaid seepärast, et erikontrolli oleks võimalik nõuda ka kohtu korras.
Pärast koosolekut tõdes väikeaktsionär Mae Reigo, et väikeaktsionäride tahtest ei sõltu midagi, sest otsuse langetavad ikka suured. Ta ei osanud ka hinnata, kas väikeaktsionärid peaksid otsusega rahul olema. “Kui nad majandusküsimustega kokku ei puutu, jääb see teema tegelikult võõraks,” lausus ta.
Tõenäoliselt rõõmustas väikeaktsionäre lisaks aktsiahinna tõusule ka üldkoosolekul kaasa antud arvestatav kommikott.
Kalevi päästis raha pankrotis Spari-ketist
Tagades oma äripartnerite poolt juhitud Kanpoli ostetud Hansapanga-nõuet börsifirma vahendite arvelt asus Kalev päästma Spari-poeketi pankrotti kinnijäänud raha.
Finantsinspektsiooni ettekirjutuse ajendil teatas Kalev, et mullu juulis sõlmis ettevõte käenduslepingu Hansa Liisinguga, millega Kalev kohustub tagama kuu aega varem Hansa Liisingu, Kanpol Kinnisvara, ABC Grupi ja pankrotistunud Spari-keti operaatori Baltic Food Eesti (BFE) vahel sõlmitud nõude loovutamise, tagatiste ülekandmise ning oma vara või vahendite arvelt kogusummas 16 miljonit krooni. Käendusleping on kehtiv kuni 15. juunini 2003.
Tegemist on nõudega, mille omandamisele pretendeerisid eelmise aasta jaanuaris tootjate ühishuvil tegutsevad Kalev ja Kanpol, et asuda pankrotis poeketti saneerima ning saada kätte võlg tööstustele. Kui Kalev ja Kanpol viitasid siis sellele, et kõikide kauba- ja teenusetarnijate ees ulatus BFE võlg kokku 27-40 miljoni kroonini. Ootamatult ostis toona BFE suurkreeditorist Hansapanga 40 miljoni kroonise nõude hoopiski Jüri Vipsiga seotud ABC Grupp. Panga teatel oli pakkumine avatud ning nõue müüdi firmale, kes oli esimesena valmis konkreetse lepingu sõlmima.
ABC Grupi huvid seoses Hansapanga nõude ostmisega olid omandada BFE inventar. BFE pankroti väljakuulutamise järel 2002. aasta jaanuari lõpus läks järelejäänud Spari poodidest kümmekond ABC Grupi tütarfirma Comarket kasutusse. Kuigi nõude müük pool aastat hiljem odavamalt Kanpolile edasi oli ilmselt ABC Grupile ärilises mõttes kahjulik tehing viitab see kokkuleppele, kus pank tuli appi Spari hävinguga kaotanud hankijatele.
BFE pankrotipessa on laekunud vara müügist 42 miljonit krooni ning Hansapanga nõue oli esimene, mida rahuldati. Kanpol Kinnisvara on samuti pankrotipesast ära ostnud BFEle kuulunud kogu kinnisvara — Tartus Sõpruse kaubahalli (14 miljonit krooni) ja ärimaa Sauel.
