Tema sõnul tähendab aktsiisitõus sektori jaoks ümberkorraldusi ja ebakindlust.

"Mingil perioodil peame tootma rohkem, hiljem reguleerima tootmist," sõnas Kalvi, meenutades, et minevikus on see tähendanud ka osalist tööaega.

2010. a alguse aktsiisitõus tõi tema sõnul alkoholitööstuse sektorile kaasa tööseisaku terveks esimeseks kvartaliks ning mõjutas ka aprilli tootmisgraafikut. Toona vähenes legaalse kange alkoholi müük aasta esimestel kuudel 80 protsenti.

Ta on täiesti veendunud, et alkoholiaktsiis on Eestis liiga kõrge juba täna, sest illegaalse alkoholi osakaal turul tema sõnul järjest kasvab.

"Et Saksamaal on alkoholiaktsiis madalam kui meil, ei kannata oluliselt kriitikat," sõnas ta viitega sellele, et sakslaste elatustase on kõrgem kui meil.

Ta ütles, et Eesti järgib Soome mustrit - kui nemad alkoholiaktsiisi tõstavad, tõstab ka Eesti. Samas aga ei ole see mõistlik, kuna viinaralli põhjapiiril võib seetõttu asenduda viinaralliga lõunapiiril - eestlased toomas odavat alkoholi sisse Lätist.

"Minu arvates on justkui sõlmitud pakt, mille kohaselt eestlased teevad täpselt sedasama, mida soomlased," kritiseeris alkoholiitootjate liidu juht.

Aktsiisitõus aga kandub otseselt üle tarbijale, kes peab hakkama märjukese eest rohkem välja käima.

"Alkoholitootjate marginaalid on nii kokku kuivanud, et ei ole vähimatki kahtlust - Eesti tarbija peab arvestama hinnatõusuga," rääkis Kalvi.

IRLi ja Reformierakonna poliitikud aga lubasid valimiste eel, et aktsiisitõuse ei tule.

"Tundub nii, et valimiseelsed lubadused jäävad valimiseelseteks lubadusteks," märkis Kalvi.