Sisuliselt kasutavad keskpankurid panuseid suurendades Martingale süsteemi, mille kohaselt on matemaatiliselt panustades võimatu kaotada eeldades, et raha jätkub kui iga kord kaotades kahekordistada panust kuni võiduni ja kasiino on valmis panust vastu võtma.

„Samast matemaatilisest loogikast näivad lähtuvat ka keskpankurid üle maailma,“ kirjutas Gross. „Nad kasutavad Martingale’i süsteemi rahapoliitikas olles viinud intressitaseme negatiivseks, mis on viinud arenenud maailma valitsuste võlakirju 15 triljoni dollari ulatuses negatiivset tootlust teenima. Kuidas teisiti saaks tõlgendada Euroopa keskpanga juhi Mario Draghi 2014. aasta ütlust, et ta teeb mida iganes, et saavutada eesmärki? Aga Jaapani, Briti või USA keskpanga tegevust?“

Meie finantsturud on muutunud kasiinodeks, kus panustatakse, et keskpankade poolt loodav lõputu rahapakkumine suudab maailma majandust elavdada, jätkas ta.

„Nad saavad veeretada täringut 31st, 32st ja ükskõik mitmendat korda ja suurendada panuseid,“ ütles ta. „Alates suurest majandussurutisest on nad üleilmselt suurendanud keskpankade bilansimahtu 15 triljoni dollari võrra. Miks mitte suurendada veel 16 triljoni dollari võrra ja siis 20 või 30 triljoni võrra. Lõppude lõpuks trükivad nad ju tasuta raha. Miks mitte? Miks nead peaksid end piirama erinevalt üksikisikust hasartmängurist?“

Ta lisas, et tema arvamuse, mitmete ökonomistide, Föderaalreservi nõukogu liikmete, ettevõtete juhatuse esimeeste (isegi JPMorgani juhi Jamie Dimoni) hinnangul toovad madalad või negatiivsed intressitasemed kaasa ajalooliste ärimudelite hääbumise või hävingu, kus säästud ja investeeringud soodustavad majanduskasvu.

„Meie argument on, et pankade puhasintressimarginaal, kindlustusseltside solventsus ja pensionifondide pikaajalised rahalise katteta kohustused saavad negatiivselt mõjutatud ja lõpuks tänu praegusele rahapoliitikale viib kapitali hävitamiseni vastupidiselt kapitali loomisele,“ lausus ta.

„Ma arvan, et keskpangad ei saa jätkata kaotatud panuste kahekordistamist, kuna finantsturgudel eksisteerib juhusliku ootamatuse võimalus,“ lausus ta. Grossi sõnul võivad investorid ühel hetkel loobuda finantsturgudest ja otsida alternatiive olgu selleks bitcoin või näiteks kuld.

„Keskpankade Martingale’i strateegia tõttu on lõpuks ohus kogu kapitalism,“ mainis investeerimisguru. „Kui keskpankade negatiivse või nullintressipoliitika ja väärtpaberiostud jätkuvad, viiakse kapitalism sinnamaani, kus kaob tema põhifunktsioon – riskidega kaalutud efektiivne ressursside paigutus.“