Kas maksud on Eestis liiga madalad?

Äripäeva arvates oli Eesti europarlamendi valimiste tulemus hoiatuseks kõigile neile, kes toetavad parempoolseid erakondi, kuid kes ei käinud pühapäeval valimas.

Eestil on taasiseseisvumise ajal vedanud. Erinevates valitsustes on juhtohjad olnud paremjõudude käes. See on võimaldanud viia läbi olulisi reforme. Erinevalt teistest Euroopa riikidest on meil lihtne maksusüsteem. Võrreldes Ida-Euroopa riikidega õnnestus meil paremini ja kiiremini viia läbi riigiettevõtete erastamine. Me võime uhkustada rahareformiga.

Pühapäeval toimunud valimisi hinnates võib väita, et tegemist oli umbusalduse avaldamisega Res Publica juhitavale valitsusliidule, mis sai europarlamendis ainult ühe koha. See on halb, sest koalitsioon on seadnud eesmärgiks maksukoormuse alandamise. Kui europarlamendi valimiste jõuvahekorrad jääksid püsima, võib järgmiste Riigikogu valimiste tulemusel teha Eesti järsu pöörde vasakule.

Sotside ülekaalukas võit oli toimetusele pettumus, sest valimistel saavutas edu erakond, kes on viimasel ajal seisnud maksukoormuse alandamise vastu ning toetanud Saksamaa ja Rootsi valitsusjuhtide nõudmisi Eestis makse tõsta. Sotsiaaldemokraadid on ka kõige ametiühingute sõbralikum erakond. Nõrk ametiühinguliikumine on aga olnud üks Eesti edutegureid.

Muidugi võime end ja lugejaid lohutada, et europarlamendi ning Riigikogu valimiste reeglid on erinevad ja erinevalt europarlamendi kohtadest ei õnnestu sotsiaaldemokraatidel Riigikogus saada kunagi pooli kohti.

Kindlasti on õigus neil, kes väidavad, et europarlamendi valimistel oli tegemist isikuvalimistega ja Toomas Hendrik Ilves kogus eeskätt hääli kui tugev välispoliitika spetsialist. Teda ei toetatud kui sotsiaaldemokraati. Tõenäoliselt oli valimas käinute hulgas Euroopa Liitu positiivselt suhtuvate inimeste osakaal suur, mis tagas Ilvesele edu.

Ilvese tähelennule aitas kaasa see, et mitu tugevat poliitikut jäid valimistelt kõrvale. Erinevalt Rahvaliidust, kes kasutas peibutuspardina erakonna esimeest Villu Reiljanit, ei kandideerinud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, Reformierakonna esimees Siim Kallas ja välisminister Kristiina Ojuland, Res Publica juht Juhan Parts.

Europarlamendi valimised näitasid, et Res Publica oli n-ö ühe öö erakond või projektipartei, mis kasutas hästi ära viimaste Riigikogu valimiste eel tekkinud võõrandumist. Nüüd on valijad hakanud võõranduma Res Publicast ning peaministri partei pole mõistnud, et võimuletulekust palju raskem on järgmistel valimistel võimule jääda. Res Publica peab end reformima, kui ta soovib jääda mõjukaks parteiks pärast järgmisi Riigikogu valimisi.

Pühapäevane hääletustulemus on õppetund parempoolseid erakondi toetavaile valijaile. Toimetus ei usu, et enamus Äripäeva lugejaid toetaks maksukoormuse tõstmist, astmelise tulumaksu kehtestamist või ametiühingute mõjuvõimu suurendamist. Me arvame, et sotside edu oli tingitud sellest, et paljud meie lugejad ei läinud valima, arvates, et neist ei sõltu midagi.

Kui nad on sama ükskõiksed järgmistel valimistel, võivad nad arvestada, et valimata jätmine on oma hääle andmine vasakjõududele ja senine Eesti majanduspoliitika teeb kannapöörde.