USA valitsuse võlakirjade hinnakõikuvust ehk volatiilsust näitav indeks on langenud ootamatule, kuid olulisele tasemele.

„Ainult kolmel korral alates indeksi loomisest 2013. aasta jaanuarist on USA valitsuse võlakirjade volatiilsusindeks langenud alla 3,95 taseme,“ märkis analüütik Peterr Tchir. „Iga kord kui indeks on sulgenud allpool 3,95 joont on USA 10-aastaste võlakirjade tootlus järsult kasvanud.“

Võlakirjade tootlus kasvab siis kui võlakirjade hinnad kukuvad. Kas indeks signaliseerib mulli lõhkemist?

Kuna keskpangad on juba kaheksa aastat pidanud sõda intressimäärade vastu, siis on võlakirjainvestorid lootnud võlakirjadega kasvõi midagi teenida. See on väga levinud ehk ülerahvastatud investeering. Alates 2009. aastast on pikaajaliste valitsuse võlakirjade turg enam kui kahekordistunud ulatudes umbes kuue triljoni dollarini, kirjutas Bloomberg.

„Paadi ühel küljel on nii palju investoreid,“ ütles TCW Groupi portfellijuht Bryan Whalen. Nad eeldasid, et USA keskpanga õnnistus kestab nii kaua kui on võimalik ette kujutada.

Hiljuti on paljud investorid jõudnud järelduseni, et valitsuste võlakirjad on liiga kalliks läinud. „Sellest ka hiljutine müügilaine,“ ütles Whalen. „Kuid see on alles algus.“

Bloomberg kirjutas, et USA keskpankurid on vihjanud, et rahapoliitika on olnud liiga agressiivne, mis võib viia rahapoliitika karmistamiseni. Kui kuhjub tõendeid inflatsiooni kasvust nagu mõned kekspankurid räägivad, siis peaksid pikaajaliste võlakirjade intressitasemed tõusma.

Kaks nädalat tagasi teatas Bank of America Merrill Lynch, et valitsuse võlakirjade fondidest on toimunud nelja aasta suurim raha väljavool. Võlakirjatootlused on hakanud kasvama ka Suurbritannias, Saksamaal ja isegi Jaapanis.

Kuigi Saksamaa valitsuse 10-aastase võlakirja tootlus on kõigest 0,007 protsenti aastas, on see muutnud negatiivsest positiivseks.

„Varem uskusid inimesed, et keskpankade stiimulid on saatanast, kuid nüüd tuleks teha portfellis muutuseid ajaks kui leitakse, et miski ei toimi,“ ütles Allianzi fondijuht Mike Riddell.

„Üha enam investoreid ja keskpankureid näevad, et keskpangad ei suuda maailma majanduskasvu elavdada, mistõttu tähelepanu on koondunud riikide eelarvepoliitikale,“ vastas WSJst Jon Sindreu.

Üheks selliseks otsustajaks on USA rahandusminister Jack Lew. Ta ütles septembris, et ametnikud ei arutle enam kasvu vastandumisest kasinusele, vaid kuidas võimalikult hästi kasutada eelarvepoliitikat majanduse toetamiseks.

Sarasin & Partnersi investeerimisjuhi Guy Montoni sõnul oleme me lahkumas väga kindlast ja mõnusast investeerimiskeskkonnast.

„Me seilame tundmatutes vetes,“ ütles ta.

Milline see maailm on? Barclaysi valitsusvõlakirjade indeksi puhul tähendab isegi kõigest ühe protsendipunktine intressitaseme tõus üleilmselt investoritele 2,1 triljoni dollarilist kahjumit.

Keskpankade kaheksa aastat kestnud lõtv rahapoliitika ja elavdamiskatsed on viinud selleni, et aktsiad ja võlakirjade hinnad on liikunud üha enam tandemis. Korrelatsioon on kasvanud. Nii aktsiad kui võlakirjad on muutnud kalliks. Kui võlakirjaturul hakkab pihta hinnalangus, siis kas korrelatsioon tähendab, et aktsiad teevad sama? Seda ei tea keegi. Kui USA valitsusvõlakirjade volatiilsusindeksil on õigus ja võlakirjaturul tuleb kukkumine, siis saame varsti seda teada, kirjutas The Daily Reckoningi peatoimetaja Brian Maher.