Kasulikud kiudained

Kiudained on organismile väga kasulikud ja aitavad hoida korras ainevahetust. Ometi ei tohi kiudainetega liiale minna, sest tekkida võivad omad ohud. Kui palju üldse on soovitatav päevas kiudaineid tarbida?

Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks tselluloosi ja pektiini leidub peamiselt täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades ning kaunviljades.

Jämesooles elavad mikroorganismid on võimelised kiudaineid osaliselt lõhustama, nad on toiduks seedetrakti mikroobidele, kellel omakorda on oluline roll inimese kaitsevõime tagamisel.

Kiudained:

 — suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde,
 — kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles,
 — aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme,
 — soodustavad kolesterooli väljutamist organismist,
 — aeglustuvad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu.

Kiudained ei imendu organismis, kuid tänu osalisele lagundamisele jämesooles seedetrakti mikrofloora toimel, annavad nad energiat 2 kcal.

Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid:
• Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad.
• Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad.

Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25–35 g kiudaineid. Nooremad, alla 18-aastased inimesed peavad päevase soovitusliku koguse arvestamisel kasutama valemit: vanus aastates + 5 g.

Kiudainete väga suur ületarbimine on ebasoovitav, sest tekib oht, et mõni organismile vajalik mineraalaine seotakse raskestilahustuvasse ühenditesse ja organism ei suuda mineraalainet omastada.

Allikas: toitumine.ee