Kätte jäänud kinnisvara tütarfirma hoolde
Swedbank on alustanud kõigis Balti riikides makseraskustega klientidega tegelemist, tunnistas panganduskontserni Balti haru juht Erkki Raasuke Reutersile antud intervjuus.
“Ühe käsitluse kohaselt, mida on ka (panganduses — toim) mitmeid kordi kasutatud, on tagatisvarade paigutamine spetsiaalsesse üksusesse, mida rahastatakse läbipaistvalt ning mille vara hinnatakse vastavalt turuväärtusele, kuid mida ei panda tingimata kohe müüki,” ütles Swedbanki Balti haru juht.
Vara kliendilt ülevõtmine on radikaalne samm
“Juttu oli võimalikust tütarettevõtte loomisest, mis hakkaks haldama panga omandusse sattunud tagatisvara,” sõnas Swedbanki Eesti riskijuht Kristina Mikenberg. Tema sõnul on tagatisvara ülevõtmine laenuraskustesse sattunud klientide puhul panga jaoks viimane väljapääs, mida lastakse käiku alles siis, kui muud teed laenuteeninduse taastamiseks on osutunud lootusetuks.
Mikenbergi sõnul on tegemist selgelt varuplaaniga juhuks, kui tulevikus peaks sellise tagatisvara hulk oluliselt kasvama. Sellises olukorras võib osutuda otstarbekaks mitte kõiki tagatisvarasid korraga turule suunata, vaid luua nende hoidmiseks ning haldamiseks eraldi tütarettevõte, mida rahastataks läbipaistvalt.
Laenude haldamine Mikenbergi sõnul tütarettevõtte pädevusse ei kuuluks.
“Loodetavasti me ei pea sellist lahendust kasutama, kuid see on plaan C või B. Praegu kaalume sellise üksuse moodustamist,” ütles Raasuke.
Neivelt: tagatisvara eraldamine mõistlik mõte
Eesti Panga endine nõukogu esimees Mart Sõrg möönis, et Swedbankil oleks uue tütarfirma loomiseks eeskujud olemas. “Soome tegi panganduskriisi ajal nö prügikastpanga Arsenal, mis ostis pankade bilansist halvad laenud, mis aitas pankadel oma usaldusväärsust tõsta. Kui Swedbank läheb seda teed, siis tekib küsimus, et kuidas nad lahendavad finantseerimise osa. Juhul kui peakontor küsib Rootsi riigilt abi, siis võib-olla saavad nad sealt toetust.” Soome tegi panganduskriisi ajal nö prügikastpanga, mis ostis pankade bilansist halvad laenud. Mart Sõrg, Eesti Panga endine nõukogu esimees
Mikenbergi sõnul rahastamise küsimust ei teki, kuna need laenud on juba finantseeritud.
Swedbanki eelkäijat Hansapanka juhtinud Indrek Neivelti sõnul on tagatisvara haldava tütarfirma loomine mõistlik mõte. “Kõik riigid on niimoodi teinud. See on tüüpiline käitumine sellises olukorras. Kui on majanduskriisid, siis pankade tegevusest eraldatakse halvad laenud ja panga normaalne tegevus. Pank peab edasi andma laenu. Kui ta seda ei tee, lähevad majandusprobleemid vaid suuremaks.”
Kommentaarid
Malle Aleksius, Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht
Finantsinspektsioon teeb pangagruppide järelevalvet konsolideerituna ja inspektsiooni seisukohalt ei ole vahet, kas tagatiseks seatud kinnisvara on panga enda või tütarettevõtte bilansis. Tagatisvara asumine panga tütarettevõttes või eraldi allüksuses panga riski ei muuda. Panga sisemise organisatsiooni loomine ja ümberkorraldamine ei ole mitte panga juhatuse võimalus, vaid juhatus on vastavalt krediidiasutuste seadusele kohustatud kujundama organisatsioonilise struktuuri ja tagama, et panga struktuur on läbipaistev ja selgelt piiritletud vastutusaladega.
Vastavalt krediidiasutuste seadusele on pank äriühing, mille peamiseks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Muude finantsteenuste hulgas ka hüpoteeklaenude väljastamine. Seadus lubab pangal põhitegevusega seotud abistavate või täiendavate tegevuste jaoks asutada äriühingu.
Aivar Rehe, Sampo Panga juhatuse esimees
See on üks võimalikke ning mõistlikke lahendusi, kuidas pank oma stressvaradega praegustes rasketes majandustingimustes hakkama saab. Sellises olukorras vajab pank restruktureerimise otsuseid. Sampo eraldi tütarfirmat ei plaani teha. Meil tegeleb halbade laenudega eraldi osakond.
Sinna üksusesse liiguvad laenud, mille teenindamises on võlgnevused üle 90 päeva. Samas praeguses langevas majanduskeskkonnas ei oota pangad enam alati 90 päeva. Nad analüüsivad kogu aeg oma portfellide seisu. Selle valdkonna inimesi võidakse kaasata juba varem, küll mitte juriidiliste tegevuste läbiviimiseks, vaid nõuandjatena.
Taust
— Tagatisvara eraldamise loogika ei ole spetsiifiline mitte ainult Skandinaaviale, vaid igale majanduse ulatuslikule jahtumisele. Viimati kasutati analoogilist skeemi Saksamaal. Ilmselt kasutavad seda praeguse majandussurutise juures mitmete riikide pangad. — Swedbank korraldab praegu 12,4 miljardi Rootsi krooni suurust aktsiaemissiooni, kuid Raasukese sõnul ei kaasata sellega raha Balti riikide laenukahjumite katteks.
