Kerkiv käibemaks lööks firmad põlvili
Järgneva kolme aasta jooksul turgutaks tulumaksmäära külmutamine praeguse taseme juures rahapuuduses ägava riigi kukrut vähemalt 1,2 miljardi krooniga. Praeguse tulumaksuseaduse kohaselt 2011. aastaks 18 protsendini alanema pidav tulumaksumäär on sama hästi kui minevik.
Külmutame tulumaksu, kui tõstame käibemaksu
Käibemaksuerisuste kaotamise on oravate eeltingimus, et nad annaksid jah-sõna sotside ja IRLi toetatavale tulumaksu langetamise külmutamisele. Käibemaksumäära ühtlustamine näpistaks Äripäeva kalkulatsiooni põhjal ettevõtjalt järgmisel aasta ligi 900 miljonit krooni. Seda juhul, kui ettevõtete müügimahud jääks praegusele tasemele.
NUMBER
* 900 miljonit krooni tooks käibemaksuerisuste kaotamine Äripäeva arvutuste kohaselt riigikassasse järgmisel aastal lisaraha, juhul kui ravimite, raamatute, majutusasutuste, soojusenergia käibemaksumäär tõuseks 5 protsendilt 18.
* 3,3 miljardit krooni on ettevõtted viimase nelja aasta jooksul kokku hoidnud tulumaksukulu tänu järkjärgulisele tulumaksumäära alandamisele.
* 22,8 miljardit krooni loodetakse koguda sel aastal eelarvesse käibemaksu. Kaheksa kuu maksulaekumise vahekokkuvõte näitab, et riik on maksu kogumisega tõsistes raskustes.
Vaatamata ahvatlevale käibemaksusummale jäi rahandusminister Ivari Padar kõhklevale seisukohale. “Ma ei ole kindel, et 18% oleks õige, sest selle kõrvalmõjud ei pruugi sugugi head olla,” vangutas Padar pead. Tema kõhklusi jagasid ka teised koalitsioonierakonnad. “Meie oleme nende erisuste kaotamise suhtes äärmiselt skeptilised ja ravimite puhul kohe päris kindlasti vastu,” teatas ka sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor.
Väiksemad majutajad saavad surmahoobi
Häälekaimat ja järjekindlaimat käibemaksu tõusu vastast kampaaniat on pidanud hotellipidajad, kelles tekitas sügavat nördimust juba varem teemaks olnud maksutõus 9 protsendile. 18% maks annaks väiksematele majutusasutustele aga surmahoobi.
“Väikefirmad võivad ju olla paindlikumad ja võimelised muutustele kiiremini reageerima, aga paremas situatsioonis on siiski need hotellid, kelle selja taga on hotelliketi tugi ja rahvusvaheline bränd,” ütles Sokos Hotel Viru tegevjuht Anu Soosaar. Siiski pole ka suured hotelliketid maksurünnaku suhtes kuulikindlad, sest 13 protsendipunkti suurust hinnatõusu pole hotellid võimelised alla neelama. “Siin on kaks võimalust — kas tõuseks teenuse hind kliendi jaoks ja me kaotame oma konkurentsivõime või on ohus firmade jätkusuutlikkus,” nentis Soosaar.
Lisaks on löögi all raamatud, ajalehed-ajakirjad, kultuuriürituste piletihinnad ja matuseteenused. Analüüsi, kuidas käibemaksutõus nende valdkondade ettevõtteid mõjutaks, pole koalitsioonil ette näidata. “Sellist analüüsi praegu veel ei ole, seda on väga keeruline teha,” möönis Pentus. Protestinoote on tema sõnul tulnud kõikide käibemaksu tõusu puudutavate ettepanekute kohta, kuid küsimus on selles, et kui käibemaksu tõusu ei tule, pole muud varianti kui võtta see mõne teise valdkonna arvel ja topelt, sest riigieelarve vajab täitmist.
Ettevõtja elu raskemaks teha on kohatu
Praeguses majanduskeskkonnas tulumaksu alandamist sellise islami fundamentalistliku järjekindlusega jätkata on täiesti kohatu, on Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito oma ütlemises järsk.
Küll aga oleks tema sõnul valitsuselt väga vale samm käibemaksuerisuste kaotamine. “Seesama Reformierakond, kes meile on lubanud maksusüsteemi stabiilsust, on ise oma lubadusest taganemas,” oli Leito pettunud.
Leitot teeb murelikuks üks võimalik tulevikustsenaarium — kui meediaäri ei tehta enam kasumi pärast ning selle teenimine muutub üha raskemaks, hakkavad meediasse investeerima need, kellel on meedia vastu poliitilised huvid. “On see näiteks Gazprom või keegi teine, kellele pole oluline kasum, vaid missuguseid sõnumeid saab meedia kaudu edastada,” hoiatas Leito.
Leito heitis valitsusele ette, et see tegeleb paarikümne miljoni kaupa nende majandussektorite jalgealuse õõnestamisega, millelt oodatakse majanduse uut käimatõmbamist. “Praegu on kõigil niigi raske, ja siis veel selline samm… See on kohatu,” nentis ta.
Kommentaar
Lauri Luks
Würth ASi juhatuse esimees
Tulumaksu alandamise peatamine meid ei mõjuta. Kui firma on teinud oma äriplaani niivõrd piiri peal, et üks protsent ajab ta upakile, on see savijalgadel firma ja ei ole tõsiseltvõetav, sest läheks nagunii pankrotti, tuleb see protsent või ei.
Riik peab millestki elama. Ei saa minna seda teed, et kaotame kõik maksud ära ja siis tahame veel jõuda ELi normaalriikide hulka. Riiki ei saa liiga õhukeseks ajada.
