Riigikogu liikmena esitasid Siiri Oviir ja Keskerakonna fraktsiooni esimees Toomas Varek riigikogu menetluses olevale ravikindlustuse seadusele mitu muudatusettepanekut, mille tulemusel tavainimene kasutaks senisest rohkem kalleid originaalravimeid.

Ekspertidena on Oviiri toetanud keskerakondlasest apteekrite liidu esinaine Rita Makarova, kes on keskerakondlasest riigikogu liikme Kalev Kallo abikaasa, ning ravimitootjate liidu direktor Eve Karmo, kes on samuti Keskerakonna liige.

Ravimitootjate liitu kuuluvad originaalravimeid tootvate firmade esindajad, nende kogukäive Eestis on umbes 1 mld krooni aastas ja liitu kuuluvate ettevõtete kaudu liigub ligi 90 protsenti ravimirahast.

Parandusettepanekute jõustumisel võidaksid ravimifirmad ja riik kaotaks ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini 80 miljonit krooni. Tuleval aastal oleks see summa veel suurem, sest ravimite hinnad liiguvad tõusvas joones.

Oluline osa Eesti ravimiraha käibest on liikvele pandud riigi poolt haigekassa kaudu. Käesoleval aastal kulutab riik ravimikompensatsioonideks üle 700 miljoni krooni, kusjuures riigi poolt välja käidavad summad kasvavad jõudsalt. Näiteks möödunud aastal võrreldes ülemöödunud aastaga 40 protsenti.

Ravimitootjate liidu delegatsioon, kuhu kuulusid direktor Eve Karmo ja juhatuse esimees Rauno Pukonen, käis läinud sügisel ettepanekutega ravikindlustusseaduse muutmiseks tolleaegse sotsiaalministri Eiki Nestori ja hiljem ka haigekassa juhatuse liikme Toomas Palu kabinetis.

Ettepanekud, mis ravimitootjate liit välja käis, olid sõna-sõnalt samad, mis Siiri Oviir ja Toomas Varek esitasid riigikogule.

“Riigikogu ette oma jutuga tavakodanik minna ei saa, ta peab leidma endale poliitikust esindaja,” ütles ravimitootjate liidu direktor Eve Karmo.

Siiri Oviir ei soovinud ajapuudusele viidates teemat pikemalt kommenteerida, saates pressiesindaja vahendusel

e-posti teel ühe lause: muudatusettepanekuid tehes konsulteeriti kõigi osapooltega, lisaks ravimitootjate liidule ka patsientide esindustega ja arstide liidu esindajatega.

Kui praeguses seaduseelnõus on kirjas, et haigekassa saab seada kompenseeritava hinna piiri ehk referentshinna ühe toimeainega või sarnaste toimeainetega või sarnase toimega ravimitele, siis Oviiri-Vareki muudatusettepanekus soovitatakse määrata referentshind ainult ühele toimeainele. “See tähendab, et originaalravimi hind olekski referentshind,” ütles haigekassa ravimite büroo juhataja Kadi Lambot.

Kusjuures selle toimeaine hind määrataks sotsiaalministri valitud välisriikide keskmise hinna järgi. Igas riigis on ravimite hinnas arvestatud ka üldist elatustaset, mis Eestis on madalam kui paljudes Euroopa riikides. “Sisuliselt ravimite hind tõuseks,” kinnitas Lambot.

Ühe punktina nõudsid Oviir ja Varek seadusesätte tühistamist, mille järgi oleks haigekassa saanud õiguse nõuda perearstidelt seletust ravimieelarve kasutamise kohta. “Võib tunduda uskumatu, kuid on perearste, kelle kogu retseptindus koosneb ühe ravimifirma 13 tootest,” ütles eksminister Eiki Nestor.

Eve Karmo ravimitootjate liidust: “Mina ei usu, et ravimifirma kingitud pastaka pärast teeksid arstid patsiendile ebasoodsaid otsuseid.”

Keskerakondlane Kalev Kallo esindab lisaks oma riigikogule esitatud ravikindlustuse seaduse muudatuse ettepanekutes apteekreid. Kallo püüab saada seadusesse apteekritele vabadust mitte saata aruandlust haigekassale elektroonsel teel. Samuti soovib ta, et raha haigekassast apteekidesse ei laekuks mitte 45, vaid 14 päeva jooksul. Kallo abikaasale kuulub apteek Õismäel.