Juba kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb arvestada, et erinevad seltsid pakuvad kodukindlustuse või eluasemekindlustuse nime all erinevaid tooteid, millel on erinev kindlustuskaitse ulatus. Samuti võidakse defineerida sarnaseid mõisteid – näiteks torm – erinevalt. Kui ühe seltsi tingimuste järgi on torm siis, kui tuul puhub kiirusega vähemalt 18 m/s, siis teisel seltsil võib olla tormi kriteeriumiks 21 m/s puhuv tuul ning kolmas selts ei pruugi oma tingimustes tuule kiirust üldse märkidagi, vahendab tarbijaveeb minuraha.ee.

Seega tuleb enne kindlustuslepingu sõlmimist hoolikalt läbi lugeda kindlustustingimused, kus on kirjas, millised juhtumid on kindlustusjuhtumid ehk millal on kindlustusfirmal kohustus kahjud hüvitada. Samuti tuleb süveneda lepingu üldistesse piirangutesse ja välistustesse ehk millistel juhtudel puudub kindlustusandjal kohustus kahjusid hüvitada. Kui tingimustes jääb midagi ebaselgeks, tuleb võtta aega ja kindlustusseltsi töötajaga segaseks jäänud punktid läbi arutada, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Erinevad paketid, erinev kindlustuskaitse ulatus

Kodukindlustuse puhul pakuvad kindlustusseltsid võimalust valida erineva kindlustuskaitse ulatusega pakettide vahel. Näiteks on paljudel seltsidel olemas nn miinimumpakett, mis kaitseb tulekahju ja tormi põhjustatud tagajärgede eest. Sellise paketi puhul saab üldjuhul hüvitist, kui välgulöögist on maja süttinud või saanud muid kahjustusi. Samuti on üldjuhul kindlustusjuhtum see, kui tormituul kahjustas näiteks katust või langes hoonele puu. Samas kui äike tekitas elektrisüsteemis ülepinge ning telekas ja külmkapp selle tagajärjel rikki läksid, siis selline juhtum on üldjuhul kirjas välistusena, mille puhul hüvitist ei maksta.

Üldjuhul on ülepingest tekkivate kodumasinate ja olmeelektroonika kahjude vastu võimalik kindlustada kõige laiemat kindlustuskaitset pakkuva koguriskikindlustusega, kuid ka selle puhul tasub teada, et erinevate seltside koguriskikindlustuse tingimused on erinevad ning kõik seltsid ei pruugi koguriskikindlustuse raames äikesekahju tagajärjel töötamast lakanud olmeelektroonikat siiski kindlustada.

Eraldi tuleks mõelda sellele, kas kindlustada ainult oma maja/korter ja selle siseviimistlus või oleks vaja kindlustada ka kodune vara. Koduse vara kindlustamiseks tuleb üldjuhul seltsiga eraldi kokku leppida ning selle eest ka täiendav kindlustusmakse tasuda. Seda on kindlustama hakates oluline meeles pidada, sest kui peaks juhtuma kõige halvem ja kodu tulekahjus hävib, hävitab tuli lisaks majale või korterile paratamatult ka selles asunud vara.

Pööra tähelepanu ka kindlustustingimustes kirja pandud ohutusnõuetele, mis puudutavad näiteks tuleohutust ja kütte- ning elektrisüsteemidega ümber käimist. Lisaks tasub oma majale piksekaitse paigaldada, kuigi valitsuse määruse „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ järgi ei ole kuni 15 meetrise harjakõrgusega hoonele selle paigaldamine nõutav.