Kohtud jäägu apoliitiliseks

Justiitsministeeriumis on valminud uue erakonnaseaduse eelnõu, mis lubaks õiguskantsleril, kohtunikel, prokuröridel, kaitsepolitseinikel lüüa aktiivselt kaasa poliitikas.

Äripäeva hinnangul seaks see ohtu õiguskaitseorganite sõltumatuse ja kahandaks nende usaldusväärsust, seepärast on toimetus seaduse sellise muutmise vastu. Kohtunikud, prokurörid jt jäägu päevapoliitikast kõrvale, ainult nii on tänases Eestis võimalik tagada õigusemõistmise erapooletust.

Äripäeva silmis ei pälviks usaldust kohtuistung, kus Edgar Savisaare kaebuses toimetuse vastu mõistaks õigust Keskerakonna liikmest kohtunik. Toimetusel tekiks küsimus, kas kohtunik suudab olla erapooletu. Sellisel juhul saab muidugi nõuda kohtuniku taandamist, mis pole aga samuti hea variant, sest nii jäävad kohtuasjad venima ning ka kahtlused kohtuniku erapooletuses ei kao kuhugi.

Riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse meelest on olemas oht, kas inimene suudab alati käituda südametunnistuse järgi või hakkab kõrvalist mõju avaldama teatud parteiline distsipliin.

Sellised kahtlused on õigustatud. Kohe meenub valimiste-eelne sunderakonnastamine, mis näitab selgelt, et erakonda astumisel ei ole tihtilugu midagi pistmist inimese tõekspidamistega. Määravaks saavad muud, hoopis proosalisemad kaalutlused — näiteks koolijuhtidel koolimaja remondiks raha saamine. Raha on kaalukeeleks erakonda astumisel olnud ka paljudel omavalitsustegelastel. Võimalik, et kõnealuste ametikohtade politiseerimine seaks edaspidi erakonda kuulumise ka tingimuseks ka näiteks kohtuniku ametisse määramisel.

Erakonnad on näidanud, et “oma” taju on neil palju kaugemale arenenud kui arusaam heast ja halvast, eetilised tõekspidamised on sageli pidanud taanduma partei sisedistsipliini ees.

Kuni erakonnad ei suuda ajada oma rahaasju ajada läbipaistvalt, vaid laveerivad seadusetuse piiril, kuni näiteks võimuerakond Res Publica ei näe midagi halba selles, et justiitsministri toolil istub inimene, kes seadusi ei austa, ei ole ka mingit põhjust kaotada ära piirangud erakonda kuulumisele .

Paljudes riikides paljudes riikides on lubatud kohtunike ja prokuröride kuulumine erakonda, siiski näiteks õiguskantsler on reeglina apoliitiline. “Eesti tingimused on teistsugused kui mõnel pool Euroopas ja meie ühiskond pole selleks veel küps,” kommenteeris erakonda kuulumise piirangu kaotamist Uno Lõhmus. Ka endine Riigikohtu esimees Rait Maruste, Res Publica endine esimees Rein Taagepera ja teised poliitikategelased leiavad, et praegu on ilmselgelt vara kaotada sellist piirangut — asi on meie poliitilises kultuuris.

Endine justiitsminister Märt Rask kurtis pea aasta tagasi riigiametnike foorumil, et parteisse kuulumise keeluga on kohtunikelt võetud kodanike üks põhiõigusi — maailmavaateline vabadus. Toimetus ei ole Raskiga nõus — kohtunikel säilib võimalus näidata poliitilist eelistust valimiskasti juures. Alati jääb vabadus valida — tahad töötada kohtunikuna, hoiad parteidest eemale, tahad poliitikas kaasa lüüa, võib leiba teenida juristina ja miks mitte ka justiitsministrina.

Toimetuse meelest on erakonda kuulumise piirang pigem kohtunike (jt siin nimetatud ametnike) huvides — see kaitseb neid poliitiliste rünnakute ja mõjutamiskatsete eest.

Meil on hea meel, et valitsusliidu kavatsus on tekitanud avalikkuses nii tugevat vastuseisu. Valitsusliit peab loobuma eelnõu käikuandmisest.