Tallinna linnakohtu juhi Helve Särgava arvates on suur osa usaldamatusest tingitud kohtumaja funktsioonist, sest alati on keegi, kes kohtuotsusega rahul ei ole ning püüab midagi parandada kohtu mustamise teel. Särgava sõnul said lood altkäemaksudest hoogu paar aastatat tagasi, mil laiendati isikute ringi, kes võivad kodanikku kohtus esindada. Siis ilmusid niinimetatud nurgaadvokaadid, kes petsid inimestelt raha põhjendusega, et seda on vaja kohtunikule.

Anonüümse juristi sõnul toimib pettus järgmiselt. Nurgaadvokaat tutvub materjaliga ja kui ta näeb, et protsessi on võimalik võita, ütleb kliendile, et kohtunikku tuleb «määrida». Selleks küsib ta teatud summa raha, mille klient toob vahetult enne istungit. Peitnud summa taskusse, teeb ta nelja silma all asja kohtuniku kabinetti või istungisaali -- nii näib kõik tõepärasem. Raha nurgaadvokaat mõistagi kohtunikule üle ei anna, kliendile aga lubab, et kõik saab korda.

«Mõned küsivad raha istungi vaheajal juurde. Kogenud juristile on ju kohe näha, millises suunas asi kisub,» kinnitab allikas. Kaotuse korral võib alati öelda, et raha oli liiga vähe.

Teine intriig on seotud linnakohtu maja baariga, mida peab sealse kohtuniku Leo Kunmani abikaasa.

Baari perenaine Eve-Mall Liias ütleb, et kuigi enamasti on kohtumaja töötajad söögiga rahul, tuleb ette ka konflikte. «Siin on jah selliseid inimesi, kellele midagi pole meeltmööda,» räägib Liias. «Ma olengi uut kohta hakanud otsima. Teate, ega see majasisese baari pidamine siin ära ei tasu. Suvel näiteks ei käi üldse keegi söömas. Puhkuste aeg.»

Baari möödunudaastane käive oli 270 083 krooni ning kasum 1309 krooni. Kui arvestada, et suvel kohtunikud puhkavad, teeb see päevakäibeks talvehooajal naeruväärselt väikse summa -- 1400 krooni. Mitme toitlustusala töötaja hinnangul varjab baari omanik käivet.

«Ei ole liiga väike,» kinnitab Eve-Mall Liias. «Näiteks oma maja töötajatele teeme me allahindlust. Ja köögis pannakse kõik tellimused arvutisse kirja.»

Kohtu juhtkond peab baari eraldi asutuseks

Helve Särgava selgitab, et baar on eraldiseisev äriühing ja kohut huvitab, et firma renti maksaks. Baari ta kontrollima minna ei saa, sest seadus seda ei luba.

«Loomulikult ma juhin suuliselt tähelepanu, kui need asjad pole päris korras,» kinnitab Särgava. «Kes meie majas tegutseb, peab seadusi täitma.»

Särgava sõnul sõlmis baari rendilepingu kohtu eelmine esimees Poigo Nuuma ja rendileandmiseks korraldati konkurss. Särgava arvates pole rentniku ja kohtuniku suhtes midagi kahtlast, sest baari rendileandmise otsust ei langetanud Leo Kunman.

Linnakohtu ruumid on riigiasutuse kohta puhtad ja korras, aga koridorides sosistatakse, et hoone koristamine on antud firma kätte, mille üks omanik on kohtukordnik.

«Jah, muidugi,» ütleb Särgava, «see firma on OÜ Puhas Ruum. Aga riigiametnikul pole ju keelatud osanik olla, kui ta lepingu konkursi teel on saanud ning makse maksab.»

Räägitakse sedagi, et Linnakohtu ainsa auto juht on Helve Särgava poeg. «See on küll täielik jama,» pareerib Särgava. «Meil on tegelikult kolm autot ja juht ei ole minu poeg. Minu pojad alles õpivad.»