“AS Kalev leiab, et riigiabi andmise põhimõtted on tänasel päeval kahjuks mitmeti tõlgendatavad,” kommenteeris Kalev pressiesindaja vahendusel. “Ettevõtja soovis toetust piirkonna arendamiseks ning oli veendunud selle saamise võimalikkuses.” Kalev taotles EASilt uute tootmishoonete infrastruktuuri osalist rahastamist 2003. aastal. Raha plaaniti kasutada veevarustuse ja kanalisatsiooni välistrasside, juurdepääsuteede ja elektrienergia välisvõrkude ning trafoalajaama rajamisel.

Vastavalt tollal kehtinud konkurentsiseadusele küsis EAS omakorda rahandusministeeriumilt riigiabi andmiseks luba. Rahandusminister aga keeldus. Ametlikes Teadaannetes avaldatud käskkirjast võib lugeda, et ministeerium kahtles Kalevile eraldatud riigiabi kokkusobivuses üldiste huvidega.

Rahandusministeerium oleks Kalevi toetamist pidanud õigustatuks juhul, kui Rae vald kannatanuks tööpuuduse all ning Kalevi kolimisel oleks olnud elutähtis mõju piirkonna sotsiaalse ja majandusliku olukorra parandamisele.

Rahandusministeeriumi esindasid kohtuvaidluses endine juriidilise osakonna juht Alar Urm, halduspoliitika osakonna riigiabi ja riigihangete talituse juhataja Aime Võsu ja juriidilise osakonna õigusaktide talituse juhataja Aet Sallaste.