Kõige kallim on tolliameti juhtimine

Riigiametnike palku võrreldes selgub, et kõige kallim on tolliameti juhtimine, makstes aastas ligi miljon krooni.

Kõrgepalgalisim riigiametnik on tolliameti peadirektor Aivar Rehe, kes pool aastat istus kahel toolil, juhtides lisaks tolliametile ka maksuametit. Rehe teenis eelmisel aastal kokku 920 000 krooni (keskmiselt 76 700 krooni kuus). Rehe palk on kolm korda suurem kui rahandusminister Taavi Veskimäe kuusissetulek ja ligi poole suurem peaminister Juhan Partsi kuupalgast. Rehe aastapalgast moodustas ametipalk vaid 210 000 krooni ning lisatasud küünivad ligi 700 000 kroonini.

Hästi makstud on ka jõustruktuuride juhid. Kaitsepolitsei ja politseiameti peadirektorid teenisid keskmiselt vastavalt 57 000 ja 54 000 krooni kuus. Kõige kõrgepalgalisem kantsler töötab samuti samas haldusalas: siseministeeriumi kantsler Märt Kraft teenis eelmisel aastal igas kuus keskmisel 48 000 krooni.

Ministrite palgad on enam-vähem sarnased, sest need kõik arvutatakse ühe valemi järgi: ministritel 5,5, peaministril 6 korda Eesti keskmine palk, pluss 20protsenti esinduskulude katteks. Praeguses valitsuses kõige rohkem teeniv minister on hoopis haridusminister Toivo Maimets, kelle keskmine kuupalk oli 46 800 krooni. Selle summa hulka on arvatud igakuine korteriüüri kompensatsioon 5000 krooni.

Seevastu ministeeriumite kantslerite ja ametite juhtide palgad erinevad suurel määral. Astmepalk on küll kõigil sarnane, mängimisruumi annavad lisa-, tulemus-, jm tasud ning astmepalga diferentseerimine. Nii näiteks saab sotsiaalministeeriumi kantsler Maarja Mändmaa iga kuu ligi 10 000 krooni lisatasu riigisaladuse hoidmise eest. Justiitsministeeriumi kantsleri Priidu Pärna 35 000kroonisest kuupalgast annab 13 400 krooni igakuine tulemustasu. Välisministeeriumi kantsler Priit Kolbre on lisaks 188 000kroonisele aastasele astmepalgale saanud ministeeriumi teatel lisatasu eriti tulemusliku töö eest 58 700 krooni ning nn auastmetasu 23 200 krooni.