Kõik pakendid aktsiisi alla
Maksust vabanemiseks tuleb ettevõttel suuta kokku koguda ja taaskasutada vähemalt 15 protsenti pakenditest. Alkoholi ja karastusjookide pakendite taaskasutusnõue tõuseb aga senise 60 protsendi asemel 2007. aastaks 80-le.
Ähvardav seadus
Muudatused koostanud keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek kutsub eelnõu “Pakendiaktsiisi ähvarduse seaduseks”. Aktsiis peab tema sõnul olema ettevõtetele pakendite taaskasutamise ja selleks vastavate organisatsioonide võimalikult kiire moodustamise motivaatoriks. “Ettevõtted saavad valikust aru, mis ongi seaduse mõte — kui te midagi ei tee saate aktsiisikohustuse,” selgitas ta.
Eek ei nõustu süüdistustega, et vähem kui pooleaastane etteteatamise aeg on aktsiisi rakendamiseks liiga lühike. Esiteks oli juba 1995. aastast teada taaskasutuse sihtarvudena toodud eesmärk jõuda 2001. aasta 50 protsendi tasemeni. See on ka ELi nõue. “Tegelik tulemus on aga praeguseni mage — vaid umbes 15 protsenti,” selgitas Eek. “Ei saanud kahtlustki olla, et teatud rakendused selle lahendamiseks tulevad ja nüüd nad siis tulevadki.”
Ta toob analoogia 1997.– 1998. aastast, kui hakkas kehtima joogipakendite aktsiis: ka siis oli pakendite taaskasutuse süsteem alles lapsekingades, kuid ettevõtted suutsid ennast kiiresti mobiliseerida. Tulemuseks on see, et riigieelarvesse laekub vaid tühised mõnisada tuhat krooni, selgitas Eek.
Tulu raske prognoosida
Praeguse seaduseelnõu juures puudub kalkulatsioon planeeritavatest riigieelarve laekumistest, ehkki rahandusministeerium on vastava küsimuse keskkonnaministeeriumile saatnud. Eegi sõnul on seda võimatu prognoosida, sest see sõltub ettevõtjate reageerimiskiirusest.
“Nii lühikese ajaga ei jõua mingisugust pakendite kokkukorjamist korraldada,” ütles ASi Makroflex direktor Märt Agur reedel kaubanduskojalt poolt tutvumiseks saadetud seaduseelnõu esmakordselt sirvides.
Pealegi ei ole Makrofleksi toodete pakendi taaskasutamine Aguri sõnul võimalik. Plekkpurgid ja plastiktuubid jäävad pärast kasutamist keemiaga kokku ning pesta neid ei saa. Pakendid tuuakse sisse välismaalt ning Eestis neid keegi ümber ei töötleks. Emexisse viimisel puudub kokkukorjamisele tehtavaid kulusid ja metalli eest saadavat tasu kõrvutades samuti mõte, arutles Agur. Ainus võimalus on hakata aktsiisi maksma, see aga mõjutab kahtlemata toote hinda, rääkis ta.
Epiima juhataja Jaanus Murakas tunnistas, et pakendite aktsiisimaksustamise eelnõust ta seni kuulnud ei olnud. Ometi puudutab selline seadus nende ettevõtet kindlasti ja tõenäoliselt väga valusasti, nentis ta. “Kui Leedu, Läti ja Poola ei rakenda pakendiaktsiisi või need on madalamad, on meie tootjate eelis kadunud. Siis ei jäägi muud üle, kui eestlased panevad endale lusikaga välismaist jogurtit suhu,” lausus ta.
Konkurentsivõime ohus
Murakas väljendas kahtlust ka pakendite taaskäitluse rakendamise võimalikkuse kohta juba järgmise aasta algusest. “Selliseid asju peab ikka paar aastat ette planeerima, mitte et keegi imeb suvel pastakast seaduseelnõu välja ja kohe läheb käiku,” rääkis ta.
Ka toiduainete tööstuse liidu juhi Helve Remmeli sõnul lõigatakse kiirustades loodud seadustega näppu Eesti konkurentsivõimele. Tema sõnul on äärmiselt taunitav regulatsioonide ettevalmistamine ilma korralike finantsmajanduslike analüüsideta. “Üks ametnik ütles mulle konkreetselt, et nende eesmärk on looduse puhtus ja mis see maksma läheb, ei ole tema asi.” Olukorras, kus Eesti tööstustel on euroliiduga seoses tekkinud palju kohustusi, tuleb Remmeli sõnul uusi süsteeme ehitada äärmiselt kaalutletult.
Lambot optimistlik
Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimees Kadi Lambot oli uue maksu suhtes optimistlikum.
“Kindlasti mõjutab seaduse muutmine meie ettevõtte tulemit,” rääkis ta. “Samas on meie ettevõte MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon asutajaliige. Maksame liikmemaksu ja anname tulevikus kohustuse organisatsioonile üle. Organisatsioonil on omakorda lepingud jäätmekäitlusfirmadega. Kui allesjäänud aega efektiivselt kasutada, siis loeme järgmise aasta algusest taaskäitlemise süsteemi rakendamist võimalikuks.”
Pakendiaktsiisi määrad hakkavad sõltuma pakendi materjalist
aktsiisimäär kroonides kilogrammi kohta
1. Alkoholi- ja karastusjoogi müügipakend sõltuvalt materjalist:
a. Klaas ja keraamika … 10
b. Plastik … 80
c. Metall … 80
d. Paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong … 40
e. Muu … 40
2. Muu müügipakend sõltuvalt materjalist
a. Klaas ja keraamika … 10
b. Plastik … 100
c. Metall … 80
d. Paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong … 40
e. Muu … 40
Pakendi taaskasutamine toob aktsiisivabastuse
§1. Maksuobjekt
Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis pakendatud kauba, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud ja imporditud pakend.
§8. Aktsiisivabastus
“(1) Aktsiisist on täielikult vabastatud aktsiisimaksja:
1) pakend, millele on pakendiseadusega kehtestatud tagatisraha ja millest
- alates 2005. aasta 1. jaanuarist taaskasutatakse vähemalt 60%;
- alates 2006. aasta 1. jaanuarist taaskasutatakse vähemalt 70%;
- alates 2007. aasta 1. jaanuarist taaskasutatakse vähemalt 80%;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata alkoholi- ja karastusjoogipakendit, millest taaskasutatakse vähemalt 60%;
3) muu müügipakend, millest taaskasutatakse vähemalt 15%.
(2) Aktsiisist on täielikult vabastatud aktsiisimaksja:
1) pakend, milles on kaup, mida füüsilised isikud toovad Eestisse tollieeskirjadega lubatud alkoholi piirkoguse või karastusjookide maksuvaba koguse ulatuses;
2) eksporditud pakend, kui selle väljavedu on tõendatud ekspordi tollideklaratsiooniga;
….
4) pakend, mis toimetatakse Eestist teise liikmesriiki, sealhulgas pakend, mis toimetatakse reisijale pardal kaasamüüdavaks kaubaks välisreise tegevale vee- või õhusõidukile.
(3) pakendi taaskasutamise määr arvutatakse, võtmata arvesse eksporti ning teise liikmesriiki toimetatud pakendit.
Allikas: pakendiaktsiisi seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
