Kokkulepe
Kolmel erakonnal on Riigikogus kokku 60 häält, üldjoontes peaks nende seisukohti toetama ka kuus kohta Riigikokku saanud Isamaaliit.
Alates esmaspäevast on president Arnold Rüütlil võimalik anda valimised võitnud erakonna juhile volitused valitsuse moodustamiseks. Selleks võib olla ka Keskerakond, kel on Riigikogus sama palju kohti kui Res Publical, kuid keda toetas valimistel ligi 4000 inimest rohkem.
Kui president otsustab anda volitused valitsuse moodustamiseks Savisaarele, võib minna uue valitsuse ametisse astumiseni veel kolm kuni neli nädalat.
Edgar Savisaarel on kaks nädalat selleks, et otsida koostööpartnereid olukorras, kus Riigikogu enamus on end juba leppega sidunud.
Hiljemalt kaks nädalat pärast presidendilt volituste saamist peab peaministri kandidaat saama Riigikogu enamuselt toetuse valitsuse moodustamiseks.
Kui Riigikogu ei toeta presidendi poolt esitatud peaministri kandidaati, on presidendil seitse päeva aega anda volitused järgmisele kandidaadile, kelleks oleks Juhan Parts.
Kui Riigikogu toetab Edgar Savisaare valitsusprogrammi, on Savisaarel seitse päeva aega, et esitleda Riigikogule uut valitsust.
Kevad tuleb ikka ühtmoodi
Juba neljandat korda poolteise aasta jooksul kogunevad ajakirjanikud, et kajastada järjekordseid koalitsiooniläbirääkimisi.
Lisaks samadele ajakirjanikele on neljandat korda kohal ka reformierakondlased, kes on istunud kõigis valitsustes nii all-linnas kui Toompeal 1999. aastast.
Poolteist nädala algasid läbirääkimised valitsuse moodustamiseks, mida Villu Reiljan on nimetanud demokraatia pidupäevaks. Rahvusraamatukogu koridorides hargnevad Siim Kallase turvamehed, mikrofonide traadid kõrva tagant näha, kui Reformierakonna tumedates pikkades mantlites delegatsioon välisuksest sisse astub.
Respublikaanid tilguvad ükshaaval. “Mis, te olete abielus või?” hõikab Kanal 2 reporter Ingrid Sembach-Sakkias välisuksest sisse astuvale Tõnis Paltsile ja tema abile, sest Palts tuleb käed taskus ja tema abi tarib käes sülearvutit.
“Sul on uued prillid,” jätkab Sembach-Sakkias Paltsi kallal.
Rahvusraamatukogu kuppelsaali kogunevad valitsuse moodustamiseks Res Publica ja Reformierakonna delegatsioonid. “Kas sina oled Reformierakonnast?” küsib Märt Rask Heiki Kranichilt, võttes laualt tema nimesildi.
Ühel pool lauda istuvad vutimeeskonna FC Toompea jalgpallurid Juhan Parts ja Taavi Veskimägi ning teisel pool lauda samas meeskonnas mänginud Meelis Atonen ja Rain Rosimannus.
“Ma saan aru, et me peame tegema nägu, nagu peaksime läbirääkimisi,” ütleb Siim Kallas, kui kaameramehed ja fotograafid salvestavad pilti.
Pärast kohtumist kinniste uste taga teatab Parts ajakirjanikele heatujuliselt, et läbi rääkima kutsutakse ka Rahvaliit ja Isamaaliit.
Poolteist tundi hiljem pole Villu Reiljanile Res Publicast veel keegi otsusest teatanud, küll on helistanud ajakirjanikud. “Kas ma peaksin Äripäevas koalitsiooni moodustama hakkama?” ütleb Reiljan telefonis.
Esmaspäeval (10. märts) suruvad kaameralampide valguses neli erakonda kätt — mitmenädalane töö algab.
Kuus päeva pärast valitsusliidu moodustamiseks peetavate läbirääkimiste algust on sunnitud Parts teatama, et Isamaaliidu kaasamisest ei tule midagi välja. Rahvaliidu ja Reformierakonna poliitikud väidavad hiljem, et tegemist oli arusaamatusega, mis tulenes Res Publica kogenematusest mõista poliitikute keelt.
Villu Reiljan räägib ajakirjanikele anekdoodi mehest, naisest ja tema armukesest, keda mees kolm korda aknast välja viskab ja kes ikka tagasi tuleb.
“Lõpuks läheb mees uksele armukesele vastu ja ütleb: kas sa aru ei saa, et sind siin vaja pole,” räägib Reiljan. “ “Miks sa kohe ei öelnud, muudkui vihjad ja vihjad,” ütleb armuke.”
Reformierakonna delegatsiooni liige Meelis Atonen: “Poliitikas ei öelda asju alati otse, vaid antakse mõista.”
Rahvaliitlased on igal hommikul kõige varem kohal, seda panevad tähele ka garderoobitädid. “Me oleme ju maalt,” vastab Tiit Tammsaar.
Päevast päeva kogunevad ajakirjanikud, fotograafi ja kaameramehed, kes seavad end istuma läbirääkimiste ruumi ukse taha.
Parts lubab, et läbirääkimised tulevad pikad ja koalitsioonilepe üksikasjalik. “Pikkade läbirääkimiste häda on selles, et tekib igasugu manulisi, kes tahavad pirukast osa saada,” arutleb Argo Ideon Postimehest.
Läbirääkimisi saadavad kuulujutud, justkui valmistuks Keskerakonna esimees Edgar Savisaar valitsust moodustama ja president Arnold Rüütel võib anda talle volituse valitsuse moodustamiseks.
Et Savisaar saaks valitsust moodustada, peaks üks läbirääkimiste laua taga istujatest mängima topeltmängu. Tsiteeritavaks saab Villu Reiljani ütlus: “Me ei mängi koalitsiooniläbirääkimisi, me peame neid.”
“Minu käest on küsitud, et kas Edgar Savisaar on mulle helistanud või kas ma olen käinud Hundisilma talus,” räägib Atonen. “Ma kinnitan, et me ei ole Savisaarega nii head tuttavad.”
Tiit Tammsaar tuiskab läbirääkimiste ruumist välja ja Lauri Hussar TV3st hõikab: “Kas kaitseministri portfell on saadud?”
Kui läbirääkimiste lõppedes esimesed delegaadid uksest välja kihutavad, spurdivad ajakirjanikud toole pikali tõmmates.
Respublikaanid lepivad iga kord kokku, kes kommenteerib. Reformi seisukohta vahendab alati Meelis Atonen ja Rahvaliidu eest räägib Villu Reiljan.
Neljapäeval on ajakirjanikke läbirääkimiste ukse taga tavapärasest vähem, sest öösel algas sõda Iraagis. “Sõda on õ-u-d-n-e,” ohib sõja puhul poliitikauudist tegema saadetud kultuurireporter Kadi Alatalu “Aktuaalsest Kaamerast”.
Tammsaare iga väljumist nõupidamise ruumist jääbki saatma küsimus: “Kas kaitseministri portfell on saadud?”
“Villu Reiljan, kas te ametiauto ikka saate,” küsib keegi ajakirjanikest. “Eks ma mõne rohelise auto saan. Mul on alati rohelised autod,” vastab Reiljan.
Parts lubab vastata küsimustele, kui lepe on alla kirjutatud. Küsimusele, kas kolmapäevaks, st tänaseks, on ministripostid jagatud, vastab Parts: “Mitte ministripostid, vaid vastutus jagatud.”
Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonileppe põhipunktid
Ministri- ja parlamendijuhtide kohtade jaotus:
6–7 Res Publicale
5 Reformierakonnale
4 Rahvaliidule
