Hea saagi lootused hävisid mitmetel põllumeestel tänavu juba varakevadel, kui aprilli lõpu öökülmad tegid varem teravilja maha külvanud talumeestele ning enamikele marjakasvatajatele tõsist kahju. Seni kestev põud ning suhteliselt jahe ilm on kinni pannud säilinud teravilja ning heina kasvu, mistõttu võib uuesti korduda kahe eelmise aasta vastavalt liigniiskusest ning põuast tingitud ikaldus.

Järvamaa talupidaja Aivi Kuutok rääkis, et eriti probleemne on praegu olukord heina kasvuga, mis külmade ilmade tõttu napiks on jäänud. “Heina peaks tegelikult juba juuni alguses niitma hakkama,” selgitas ta. “Vaid mõned nädalad on veel jäänud, aga praegu pole küll veel näha, et midagi lõigata oleks.” Kuutoki sõnul pole neil võrreldes paljude teiste põllumeestega teraviljaga veel kõige hullem. “Samas Raplamaa talumehed pidid väga hädas olema ning nende põllud on lausa kollased,” rääkis ta.

Raplamaa talupidaja Kaupo Kauri tunnistas, et odra suhteliselt hilise külvamisega pääses ta õnneks külmakahjustustest. Küll aga tekitab Kaurile muret põud. “Kipub nii minema, et enne kõrbeb oras ära, kui saab saaki,” lausus ta. Kauri sõnul teravilja kasvu intensiivsus praeguses olukorras, kus taim elab valdavalt oma niiskuse jõul, aeglustub. Samas ei saa niiskuseta ka väetised imenduma hakata, rääkis Kauri lisaohust, taimi kimbutama hakkavast toitainete puudusest.

Eriti hull on Kauri sõnul olukord heinaga. Kuigi varsti hakkab juba heinaaeg lähenema, on kõrrelised kasvanud umbes kümne sentimeeti pikkuseks. Ideaalvariandis peaks niidetav rohi kasvama 50 sentimeetrini. “Ega niita ka eriti madalamalt kui 6–7 sentimeetrit ei saa, nii et ainult pealsed saabki praeguse seisuga kätte,” selgitas ta.

Nordika Kindlustuse põllumajandusriskide spetsialisti Merle Magnuse sõnul kurdavad talumehed sellel aastal ka rändlindude tekitatud kahjude üle. “Tegu on nagu lainetava lindude merega, kes ka siis, kui koerad kallale lasta, ära ei ehmu ning nokivad põllu terahaaval täiesti tühjaks,” rääkis ta.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitsebüroo spetsialist Riinu Rannap kinnitas, et seoses kevadise külmaperioodiga jäid rändlinnud pikemaks ajaks Eestisse pidama ning nüüd, kus endiseid rannakarjamaid on oluliselt vähemaks jäänud, lähevad nad põldudele toitu otsima. Kui eelmistel aastatel on taotlusi kompensatsioonideks tulnud vaid saartelt ja Läänemaalt, siis sellel aastal on tõsist kahju kannatanud ka Viljandi, Järvamaa ning Ida-Virumaa põllumehed.

Kui eelmistel aastatel maksis riik põllumeestele üheksat toetusliiki ja korvas osaliselt ikalduskahjusid ka nendele, kellel kahjusid polnud, siis tänavu peaksid põllumehed ise oma saaki kindlustama. Raha kindlustustoetusteks on riigieelarvest eraldatud 1,9 miljonit krooni, millega kompenseeritakse kuni 40 protsenti kindlustusmaksest. Riskantset toodet pakuvad ainult BICO ja Nordika Kindlustus.

BICO Kindlustuse põllumajanduskindlustuse projekti juht Raivo Lutsu sõnul ongi põllumehed tänavu pisut aktiivsemad, kuid kurdavad siiski rahanappuse üle. Eelmisel aastal Eestis ligi miljoni krooni eest sõlmitud vaid 15 lepinguga võrreldes on neid sellel aastal BICOs sõlmitud umbes poole rohkem, täpsustas Lutsu.

Suurima lepingu sõlmis Lutsu sõnul üks põllumajandusettevõte Simunast. Üle 1300 hektari suuruse teraviljapõllu kindlustamise preemia ulatub neil 278 000 kroonini. Teistel klientidel jääb keskmine kindlustusmakse siiski 15 000 krooni piirimaile, lisas ta.

Merle Magnus ütles, et Nordikas teraviljakindlustust veel sõlmitud pole. Külmakahjustuste ja põua vastu seda enam ka teha ei saaks, sest tegu oleks sellisel juhul püüdega juba põlevat maja kindlustada, rääkis Magnus. Küll aga on endiselt võimalus teisi riske, nagu üleujutus, torm, tromb, rahe, maandada, lisas ta.

Magnuse sõnul on saagikindlustusest sellel aastal juba kasu olnud marjakasvatajatel, kellel aprilli lõpu öökülmade tõttu praeguseks ligi neljandik loodetud saagist hävinud. Kahju keskmiselt 200 000krooniste lepingute pealt aga veel otseselt välja ei maksta, sest praegusel maakikate-vaarikate õitseajal ei ole välistatud uusi öökülmasid. “Ootame ära, mis juhtub ning hüvitame kahjud korraga pärast saagi lõplikku realiseerumist,” lausus ta.