Konkurendid kaklevad, aga teenuse hind ei kuku

Kui konkurendid heitlevad turu pärast, kukub tavaliselt kauba või teenuse hind tarbija jaoks. Võitlus Eesti jäätmeturu pärast sellele reeglile ei allu, ehkki kaks suuremat jäätmekäitlejat — rootslaste Ragn-Sells ja rahvusvaheline kontsern Cleanaway — löövad turu pärast tõsiseid lahinguid. Äripäeva meelest on põhjus ses, et konkurents prügiturul pole algusest peale olnud aus.

Tallinna linn üritas pealinna prügimonopoli mängida oma partneri, Cleanaway kätte; uue jäätmeseadusega tahetakse kinnistada prügituru valitsejad ja euronõudedki soosivad monopolide teket. Ragn-Sells ajab aga oma teenuste hindadega klientidele lihtsalt prügi silma.

Õnneks pole meil prügisõda nii hulle tuure võtnud kui ETVs jooksnud menuseriaalis “Sopranod”, aga ka siin ei valita vahendeid, et miljardilisest — jäätmekäitlejad ise hindavad turu mahtu nii suureks — ärist enda kätte suuremat tükki haarata. Jäätmeäris teenitakse mahtude pealt ja kelle käes maht, see saab tulu ja dikteerib hinda.

Suurimad lahingud prügisõjas käivad Tallinna all, Tallinna ja Harjumaa klientide pärast — elanike, s.o prügitekitajate arv läheneb poolele miljonile, pluss suur osa Eesti ettevõtteist. Peaks nagu nende arvel ka krutskiteta ära elama rohkem kui üks ettevõte. Kõrvalveerus ütleb asjatundja Teet Kurski, et 100 000 elanikuga piirkonnas tasub see äri end juba ära. Ometi lubas Tallinna linn Cleanawayga Tallinna Prügila ASi luues uuele, Jõelähtme prügilale garanteerida aastas 170 000 tonni prügi 15 aastaks. Hea oli lubada, sest euronõudedki ütlevad, et prügi tuleb vedada lähimale prügimäele.

Omavalitsused võivad ju oma elanikele jutustada muinaslugusid sellest, kuidas on võimalik kontrolli all hoida (enda loodud) monopolide hinnakujundust, tegelikkuses pole see võimalik, nagu on näidanud ASi Tallinna Vesi käitumine. Ka Tallinna Prügila pani kohe Jõelähtmel prügitonni ladustamishinnale 40% otsa. Ei aidanud siin Tallinna ähvardus jätta Pääsküla prügila avatuks — Pääsküla suletud, hind sama.

Ka prügivedajad panid põhjendusel, et uus prügila nõuab kõrget hinda (üle 500 kr tonnist), oma teenusele hinda otsa. Näiteks Keila elanikele kallines prügivedu kaks korda.

Ragn-Sellski tõstis prügiveo hinda sama põhjendusega, samal ajal veab ta aga iga kuu järjest vähem prügi Jõelähtmele — veoste maht on praeguseks vähenenud 3,5 korda juuniga võrreldes. Prügi läheb sinna, kus ladustamine (isegi enam kui kaks korda) odavam kui Jõelähtmel. Ragn-Sells ei ole aga oma klientidele prügiveo hinda langetanud. Mis see muud on kui tarbija petmine.

Ka Tallinna jäätmete sorteerimise tehas veab praegu Jõelähtmele ligi kaks korda vähem prügi kui juunis. Tallinna Prügila aga, selle asemel et hinda allapoole lasta, ähvardab seda tuleval aastal hoopis tõsta. See tähendaks omakorda ka prügiveo hinna järjekordset kallinemist.

Ragn-Sells on löönud käed kümne omavalitsusega oma prügila rajamiseks. See on ettevõttelt hea mõte — kaks “lähimat” prügilat tähendab ikkagi mingit võitlust klientide pärast, mis peaks paari aasta pärast mõnevõrra mõjutama vähemalt pealinna ja Harjumaa prügiveohindu.

Tallinna linna ämbrisseastumine on hea õppetund jäätmekäitluskeskusi rajavatele omavalitsustele ning kui kaks suurimat jäätmekäitlejat heitlevad turu pärast, on paras aeg endale paremad tingimused välja kaubelda.