Konkurent teeb Tivoli hiigelplaani maatasa
Tivoli Tuuri peakorraldaja Lauri Viikna peab taanlaste plaani täiesti utoopiliseks. “See on ainult kellegi rünnak konkreetsele maa-alale vanalinnas,” lausus ta. “Kindlasti ei ole ma selle investeeringu vastu, kuid Tallinna vanalinn kaotab sellest ja väidan, et turiste ei huvita meie karussellid.”
Viikna argumenteeris oma väiteid isiklike kogemustega. Tivoli Tuur kogub rohkem kui kümnes Eesti linnas kohal käies aastaga miljon külastajat ja 13 miljonit krooni. Suurpargi loojad loodavad aga meelitada enda juurde 2 miljonit külastajat aastas, mis tähendab suures osas orienteerumist turistidele. “Isegi kui nad suudavad teha kümne korda parema ehk 100miljonilise käibe, mis on äärmiselt utoopiline, teenides seega 50miljonilise kasumi, kulub neil ligi kakskümmend aastat, et alles nulli jõuda,” arutles ta. Tallinn on Viikna sõnul halvima käibega linn, kus ka lõbustuspargi toimimiseks soodus ajaperiood on külma ilma tõttu kõige lühem.
“Eestis on ainult teatud hulk raha ja ma võtan inimestel kodus käies kõik, mis siin üldse tulemas on ning ikkagi saab siit vaid maksimaalselt 15 miljonit krooni käivet,” lausus Viikna. “Samas on meil tasuta sissepääs ja populaarsed bändid. Me võiks ka iga päev Turneri või Jacksoni esinema panna, aga siin turul lihtsalt ei ole seda raha.” Kaheldav on Viikna sõnul ka see, et taanlaste Tivoli Rootsi ja Soome parkidest olulistelt rohkem turiste siia meelitaks. “Isegi kui siia päevas tuhat turisti rohkem tuleks ja nad näiteks 250kroonise päevapileti ostavad, siis kas see 250.000 krooni päevas päästab, et nii suur investeering mõistliku aja jooksul tagasi teeniks,” rääkis ta.
Kuigi otsest äriplaani ei ole keegi veel näinud, on teised meelelahutusärimehed suurinvesteeringu suhtes optimistlikumad. Ka ei kohuta neid Saku Suurhalli halbade majandustulemuste näol peegelduv raske olukord meelelahutusmaastikul. BDG juhatuse esimees Peeter Rebane ütles, et sellise investeeringu tegemine Eestisse oleks väga tervitatav. “Utoopiaks peeti mõni aasta tagasi ka seda, et Tallinnas on kolm kino, praegu on neid juba 13 ja kolme aasta pärast üle kahekümne,” rääkis ta.
Rebase sõnul ei saa anda hinnanguid ainult praegusest ajahetkest lähtuvalt, sest turg areneb. Näiteks avardub meelelahutusturg ka Euroopa Liitu jõudes ning selline investeering elavdaks kindlasti Põhjamaade turistide huvi Eesti vastu. “Ilm on kindlasti siin halb faktor, aga ega vist sellise investeeringu puhul ainult väliste atraktsioonidega ei arvestata,” arutles ta.
Muusikaärimees Jüri Makarovi sõnul lõbustuspargi ja kontsertide äri vahel võrdlusi teha ei saa. Need on juba sihtgruppide ja hinna poolest erinevad ärid. Kindlasti on ka välismaalastel pikaajalisemat raha, mis teistesse riikidesse reisides ära kulutatakse, lausus ta.
“Siin pole tegu ka ainult aastas kolm kuud töötavate karussellidega,” märkis ta. “See on rohkem juba kinnisvaraarendus, kui sinna investeeritakse 1,5 miljardit krooni.”
Ta märkis, et loomulikult on Tivoli konkurendid häiritud võõra raha turule tulekust, kuid välismaisele rahale kätt ette panna ei saa.
Makarov tõi paralleeliks, mis halva stsenaariumi puhul juhtuda võib, Saku Suurhallis partneriks olnud Skandinaavia ühe suurema kontserdiagentuuri Welldone Agency & Promotionsi. “Tulid ka siia turule tolmutama, kaks ja pool aastat olid ära, viimane asi, mis nad tegid oli Riverdance’i tantsuetendus, said oma kahjumid kätte ja rohkem pole neist midagi kuulda,” lausus ta.
