Konkurentsiamet kurjustab ETK-ga

 (4)
Plastiktaaralasu
PlastiktaaralasuETA FOTO

Konkurentsiamet peab ETK soovitust tarnijatele hakata Eesti Taaskasutusorganisatsiooni klientideks ettevõtlusvabaduse piiramiseks.

ETK juhataja Rein Sepp kirjutas tarnijatele 30. juunil saadetud kirjas, et lihtsustamaks pakendite tagastamisega seotud asjaajamist teeb ETK neile ettepaneku anda oma kohustused lepinguga üle MTÜ-le Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ning soovitas ettepanekut kaaluda koostöö tõrgeteta laabumise huvides.

“Antud majandussektor on konkurentsiameti teravdatud tähelepanu all,” ütles konkurentsiameti peaspetsialist Mario Sõrm. Tema sõnul on tarnijatele seesuguse surve avaldamise vältimiseks tulevikus konsulteeritud kõigi Eestis akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonidega.

Mario Sõrme sõnul pöördus ETK ise konkurentsiameti poole, et saada hinnangut tarnijatele saadetud kirjas sisalduva soovituse õiguspärasuse kohta. 20. juulil saadetud vastuses leidis konkurentsiamet, et ETK piiras tarnijatele saadetud kirjaga nende ettevõtlusvabadust.

“Osa ETK poolt tarnijatele saadetud kirjas sisalduvast võib tõlgendada kui kategooriliste nõudmiste esitamist oma koostööpartneritele, kus ETK seadis tõrgeteta koostöö laabumise sõltuvaks sellest, millise taaskasutusorganisatsiooniga tarnija liitub,” lausus Sõrm.

Samuti juhtis konkurentsiamet tähelepanu valeinformatsioonile, mida ETK oma kirjas edastas. Nimelt väideti kirjas, et ainult ETOga liitunud ettevõtjad saavad edaspidi müüa ja vahendada kaupu, mille pakendil on toote keskkonnasõbralikkust näitav Rohelise Punkti märk, sest Eestis on ETO ainus organisatsioon, mis võib seda kasutada. Tegelikult pole ettevõttel, kelle pakenditele on eelnevalt välisriigis kantud Rohelise Punkti märk, otseselt selle kasutamisest tulenevalt kohustust ETO taaskasutusteenuseid kasutada.

ETK jaekaubandusdirektori Jaan Marjundi sõnul oli kõnealuse pöördumise eesmärgiks vaid oma partnerite teavitamine keskkonnaalastest nõudmistest, mis neid varasemast oluliselt rohkemaks kohustavad.

Marjundi lisas, et kirja saanutest on vaid üks nende partner nende poole pöördunud, et küsida selgitust ning talle on vastatud, et kui tema valitud taaskasutusorganisatsioon täidab oma kohustusi, siis pole ETK-l pretensioone.

Ka ETO tegevjuht Ahto Hunt ütles, et ETK saadetud kirja põhisisuks oli selgitada ettevõtetele pakendiseadusest tulenevaid kohustusi ja selle toon ei olnud kindlasti ultimatiivne.

“Seaduse idee järgi, kui kauba tarnija pole taaskasutusorganisatsiooniga liitunud ja kauba pakendil puudub organisatsiooni märk, on tarbijal õigus see pakend kauplusesse tagasi tuua. Sellist olukorda, kus kaupluste juurde tekiksid haisvad pakendite virnad, ei tahaks näha ei kauplus, seda külastav tarbija ega kaupluse kõrval elavad inimesed,” lausus ta.

Käesoleva aasta mais saatis oma tarnijatele sarnase kirja Selver, soovitades liituda neil ETOga konkureeriva taaskasutusorganisatsiooniga MTÜ Eesti Pakendiringlus. Siis väljendas ETO juhatuse esimees Ilona Eskelinen arvamust, et tegemist on tootjate kallutamisega ja et selline kiri on eksitav.

ETK kirja puhul oma tarnijatele ei näe Eesti Pakendiringluse juhatuse esimees Aivo Kangus probleemi mitte selles, et soovitatakse liituda nende konkurendiga, vaid selles, et tarnijaid üritatakse mõjutada valeinformatsiooni edastamisega. “Väide, et Rohelise Punkti märki võib kasutada vaid ETOga liitudes, on sügavalt ekslik ja konkurentsiseaduse vastane,” ütles ta.

Eesti Pakendiringlus on Kanguse sõnul teinud ETO-le avalduse, et saada ka endale Rohelise Punkti märgi kasutamise õigus.